"Läbipaistva" maja võrratud vaated
Tiina Kolk
Diivan
«Läbipaistvas» majas avanevad võrratud vaated nii siseruumidesse kui ka õue. | Terje Ugandi

Rannamõisas sirutub kallakust alla omanäoline suurte akende, talveaia ja avarate terrassidega eramu, mille korrused pole päris kohakuti ja saunakompleks asub eraldi, tiigi kaldal. Loodusesse sulandunud hoone projekteeris arhitekt Kaspar Kruuse oma vanematele.

 

Eesti põhjarannikule majade kavandajad seisavad silmitsi dilemmaga, sest meri ja kaunid vaated jäävad varjukülge, kuid tänapäeva suundumuste järgi plaanitakse aknaid pigem lõuna poole. «Seda kohta nähes mõtlesin, et maja võiks «voolata» mööda kallakut alla,» mainib arhitekt Kaspar Kruuse KAMP Arhitektidest. «Krunt on huvitav, aga keeruline – astang ja ilus vaade avanevad põhja suunas. Maastiku kallaku tõttu on alumine õueosa enamasti varjus.»

Pärast paigaga tutvumist sai noormees vanematelt Exeli tabelisse kirjutatud ruumisoovid: elutuba ja köök, magamistuba ja garderoob. Kaaskirja oli lisatud veel mõned mõtted. «Kaspar tegi maja nende järgi ja kõik tuligi peaaegu selline, nagu tahtsin. Jäin ilma liftist,» muigab Ülle Kruuse. «Krundil on kõrguste vahe suur ja kallakul laiuva maja kaks korrust pole kohakuti. Sellepärast ei saanudki teha lifti, aga kõik muu küll,» täpsustab hakatuseks kuus varianti visandanud arhitekt ja lisab, et eemalt puithoonena paistvas elamus on siiski palju betooni.

Ehitustehniliselt kujunes niimoodi, et kõigepealt kaevati nõlv välja, tehti vundamendid ja püstitati maja ning siis toodi pinnas tagasi. Hoone fassaadid on kaetud männi- ja kuusepuiduga. «Katsetasime omajagu, et saada kirjut ja elava pinnaga fassaadi. Nüüd on seina pandud eri termotöötlusega (ja eri küpsetusajaga) juhuslikult erineva laiusega lauad. Alguses oli laudise toonivahe suurem, aga ajas muutub see ühtlasemaks. Sama juhtub ka terrassidega,» kommenteerib arhitekt.

Tavatu talveaed

Mõte luua keset maja taimla on kantud ideest tuua hoonesse veel rohkem valgust. Peale põhja poole avaneva ilusa vaate tulvab päevasel ajal katuse kaudu ruumi ka päike, mis omakorda valgustab kööki, kust on läbi klaasseina näha roheline džungel. «Talveaeda visandades mõtlesin, et see koht oleks õue ja toa vaheline valgusküllane ala maja keskmes,» sõnab Kaspar.

Maja sisearhitekt Hannelore Kääramees kiidab planeeringut: «Iga elamusse siseneja näeb kohe seda rohelust ja läbi maja avanevat merevaadet. Ka köögis olles paistab nii õue kui ka talveaeda. Kõik kokku moodustab kauni pildi.» Talveaia seinad ja talad on liimpuidust ning katusest väljaulatuv osa vineerist, põrand on kaetud vabakujulise keraamilise plaadiga. Istutusalas on mullakihi paksus ligi meeter, tänu sellele püsib niiskus kauem. Kastmine on talveaias samuti mugavalt korraldatud ja hobiaednik ei pea kopsikuga taimedele vett valama.

«Mul on siin toimetamist hommikust õhtuni,» tunnistab majaperenaine, kelle rõõmuks on aastaga nii eelmisest kodust kaasa tulnud kaktused kui ka botaanikaaiast toodud uued taimed tingimustega hästi kohanenud ja jõudsasti edenenud. «Ma ei jõua ära oodata, millal nad lakke ronivad,» avaldab Ülle Kruuse ja lisab, et nad kasutavad kasvuhoonet pidevalt. Talvel joovad nad seal abikaasa Reinuga kohvi, suvel naudivad kauneid loodusvaateid, kuigi istumiskohti on majas ja terrassidel teisigi.

Liimpuit, termosaar, looduskivi

Pererahva üks ideid oli majas ehedalt liimpuittalasid eksponeerida. «Kaspar keeldus «pseudot» tegemast: kui on talad, peavad need talad midagi kandma, seega on neist igaühel otstarve. Näiteks liimpuidust aknaraamidel on ühtlasi kandev funktsioon,» informeerib Rein Kruuse. Kuna pere eelmises elamus oli kohutavalt halb akustika, otsustati teemaga tõsiselt tegelda. Nii talad kui ka akustilise krohviga viimistletud talade vahe püüavad kaja ning majas on võimalik ka rääkida samal ajal, kui televiisor mängib.

Hoones on üllatavalt palju puitu. Aknalauad on saarepuidust, tumedaks toonitud laed männipuust, põrandad termotöödeldud saarest, lävepakud looduskivist. «Talveaia kõik kivipinnad, lävepakud, vannitoa ja sauna tööpinnad ning aurusauna iste, kaminaümbruse kivi on tellitud Kiviprojektist,» teavitab sisearhitekt. Detailides peitubki selle maja võlu. Avaraid vaateid võimaldavad lükanduksed, millega saab ruume tsoneerida. Kui need on lahti, näeb maja ühest otsaseinast teise. Kõik laed ja 2,5 meetri kõrgused uksed, samuti lükanduksed, on tumedad, majas pole liiste – kõik on viimistletud perfektselt.

Hoonet köetakse maaküttega ja katusel on päikesepaneelid. «Alguses kaalusime ka päikesekütet, aga energiakulu arvutanud insener märkis, et suvel kipub sooja üle jääma ja siis oleksid tulnud vastupidised probleemid. Sel juhul oleksime pidanud basseini rajama,» nendib arhitekt. Sisearhitekt lisab, et tänapäeva majadel võikski olla kaks küttealternatiivi. Tema kogemuse põhjal kogub viimasel ajal populaarsust ahi. Ilu pärast enam kaminaid eriti ei tehtagi. «Ahi peab olema. Külmal ajal kütame oma kaminahju iga päev,» toob näite Rein Kruuse.

Avarad vaated, täiuslik tervik

Sisearhitekti hinnangul on matemaatikudiplomiga ettevõtjast majaperemehel ja tema informaatikuks õppinud kaasal väga hea stiilitunnetus. Mõlemad armastavad tohutult loodust ja reisimist. Kuigi nad elavad majas peamiselt kahekesi, on siin tänu järeltulevate põlvede külaskäikudele väga rahvarohke, sest ühtehoidev pere saab sageli kokku. Seepärast ongi neil suur köök-söögituba.

PoggenPohli rätsepatööna valmistatud eksklusiivne köök on väga vastupidav ja korralik. Perenaise soovil on kohvimasin, kannmikser jt kodumasinad paigutatud seina sisse käivate ustega kappi.  Köögi kasvuhoonepoolses osas laiutab suur eritellimusel valmistatud tammine söögilaud. Lauaplaadi puit on pärit Saksamaalt, metallist jalad on disaininud Kalle Pruuden sisearhitekti jooniste järgi.

Ümber laua on mugavad Andreu Worldi toolid Vogue, laua kohal väga stiilne Arik Levy Vibiale loodud reguleeritav valgusti Rhythm, mille ribide asendit saab sättida ja vajadusel ruumi (valgus)meeleolu vajadusel muuta. «Olen valgusprojektis üritanud igasse eluruumi tuua üld- ja  ka meeleoluvalgust,» kommenteerib sisearhitekt.  Ta püüab igasse töösse väikese «naeratuse» poetada. Sellesse majja tuli see külaliste tualetti, kuhu valis mereäärsest paigast mõjutatuna disainer Claudio Silvestrini munakujulise valamu Cielo Le Giare ja Boris Klimeki kajakat meenutava valgusti Brokis Night-Birds.

«Siis ei jäänud üle muud, kui leida ka munakujuline peegel,» muigab Hannelore Kääramees. Kuna tema sõnul on tegemist väga zen’liku majaga, millest õhkub erilist rahu, valis ta vannituppa liivaluidetest inspireeritud Provenza sarja keraamilised plaadid. Aquatori vann on akna alla asetatud nõnda, et selles saaks kümmeldes merevaadet nautida.

dsc_6680.jpg

Omapärane maastik oli arhitekt Kaspar Kruusele KAMP Arhitektidest põnev väljakutse.
Terje Ugandi

Kokkuvõttes toovad arhitektid esile maja terviklikkust. Algselt valitud materjalid kulgevad toast tuppa: termotöödeldud puit, mille järgi tuli otsus teha tumedamad uksed. Kuna kõik asjaosalised armastavad puitu ja liimpuidust on nii terrassid kui ka fassaadid, et see maja tuleks soe, hakkasid nad vaatama, kui palju puitude paljusus neid mõjutab. Viimaks, kui otsused olid langetanud ja kõik neljakesi jõudnud ühele meelele, valmis ka stiilne lahendus: tumedad laed, mis muudavad maja veel hubaseks. Mitt ja Perlebach OÜ ehitasid maja nõnda, nagu arhitektid seda plaanisid. Hoone puitmaterjalide eest hoolitses firma Hardwood OÜ.

Aiakujundus ja arhitektuur kõlavad hästi kokku. Alumise korpuse katusele on rajatud marjaaed, kuhu pääseb terrassi kaudu murakaid, mustikaid ja pohli mekkima. Krundist läbi voolav oja võimaldas sauna juurde rajada tiigi ja nüüd on leilivõtjail ning vihtlejail koht, kus end karastamas käia. Suvisel ajal naudivad õueelu ka rendikanad, kelle puuri asukohta aeg-ajalt nihutatakse. Munad on nüüd nagu maal muiste, omast käest võtta!