Napi eelarvega säravaks koduks
Kalli Kannel
Diivan
Britta sooviks oma kodus näha tegelikult rohkem Eesti disaini, praegu esindab selle nüüdisaegset osa Narma vaip. | Terje Ugandi

Kadrioru servas paiknevasse 1990ndate alguses ehitatud korrusmaja kolmetoalisesse korterisse on sisearhitekt Britta Kongo oma perele loonud nappi eelarvet ja hulka põhjamaist stiilitunnetust kasutades avara kodu.

Kesklinna lähedus ja Kadrioru pargi paiknemine jalutuskäigu kaugusel mängisid kodu asukoha valikul olulist rolli. Korterisse koliti eelmisel suvel, sellele eelnes paarikuune aktiivne remondiperiood. «Hea planeeringuga korter võlus. Tunnetus oli kohe olemas, polnud sellist tüüplahenduse tunnet, mis paraku enamikus uutes korterelamutes tekib,» räägib Britta. Klassikaline 1990ndate kilpparketiga korter kahe väikese magamistoa ja avara esikuga sai tänu elutoa ja köögi vahelise seina mahavõtmisele pere jaoks ideaalse planeeringu.

Tapeedi alt leitud tellised

Ruumid tõsteti eelmiste elanike jäetud mööblist tühjaks ning aja jooksul üksteise peale kogunenud seinakattematerjale hakati kiht-kihilt eemaldama, et paljastada võimalikult palju maja enda pakutavat naturaalsust ja ehedust. Selle töö käigus koorus välja suureks positiivseks üllatuseks äge tellissein, mis läbi korteri mööda ühte külgseina jookseb. Ajastu hõngu lisab ka tellistesse sisse pressitud valmimisaasta 1989. «Kui olime tellised avastanud, tekkis kõigepealt mõte, et toome need nähtavale köögi töötasapinnataguses seinas. Seejärel mõtlesime, et paljastaks ajastu töökultuurile omase vildaka ladumisstiiliga telliste robustse ilu krohvi alt ka vannitoas. Edasi otsustasime tellistega lõpuni minna, ehk ka suure seina magamistoas krohvi alt välja toksida, mis sai omakorda kohe naturaalse halli savivärviga üle tõmmatud, et magamistuppa natuke rohkem pehmust ja soojust tekiks.»

Sisearhitektina hindab Britta Kongo eriti naturaalsust. «Ruumid mõjutavad otseselt meie enesetunnet ja tervist, seega on oluline, kuidas me neid endi ümber loome. Siinkohal aitavad kaasa naturaalsed materjalid, nii seintel, põrandatel kui ka mööblis ja tekstiilis. Naturaalsed värvid mõjuvad silmale rahustavalt, mürgiste ühendite puudumine aitab õhku puhtamana hoida,» rõhutab ta. Peale tellisseina avastamise kooriti ka kõik teised seinad kõige alumise kihini paljaks. Leitud tekstuurne krohvipind kaeti valge värviga, mille alt see originaalselt kumama jäi.

Vähem on rohkem

Britta armastab Skandinaavia stiili, mille märksõnadeks on minimalism, valgusküllasus, naturaalsed materjalid ja taaskasutus. Oluline on lihtsus, praktilisus ja mugavus, mis koos põnevate disainielementidega loovad ruumist ühtse terviku. «Kuna meil Eestis on palju pimedat aega, tundus skandinaaviapärane stiil oma helguse ja selguse pärast ainuõige lahendus, mida ühe korteri puhul kasutada. Samuti tahtsime, et ruum tunduks võimalikult suur ja avar, seega olid valged seinad mõte number üks. Soovisin, et ruumis oleks võimalikult palju naturaalseid materjale ning et üksikud mööbliesemed saaksid interjööris esile tulla. Samuti on oluline, et inimene ise mahuks ruumi ära, et ruum laseks inimesel endal särada!» räägib sisearhitekt kodu kujundamise ideest.

Sisustuse poole pealt on selle korteri Skandinaavia stiilis interjöör väga oskuslikult sobitatud kokku retromööbliga. Erinevate ajastute vanamööbel käsikäes isetehtud esemetega loob hubase ja eheda elukeskkonna. Sisearhitektina peab Britta väga oluliseks, et koduprojektis saaksid kõik osapooled oma soovid ja mõtted välja rääkida ning et nendega kindlasti ka arvestataks, kuna ruumi luuakse ju perekonnale ning kõigil peab seal hea olema.

Brittal ja tema reklaamialal töötaval elukaaslasel Markol on õnneks sarnane stiilitunnetus ja seetõttu oli koos väga mõnus sisustada. Brittat ja Markot ühendab ka armastus redisaini ja taaskasutuse vastu, mistõttu on paljud mööbliesemed saanud viimase lihvi või nad on need ise algusest lõpuni ise disaininud ja valmistanud. Vähem kulutamist ja rohkem leidlikke ideid on Britta kui kodusisustaja üks motosid!

Robustsest elegantseks

Esikunagiks on seinale kinnitatud põhjapõdra sarved, mille perenaise isa Teravmägedel matkates kodumaale kaasa tõi ja mis nüüd selles kodus ennast uhkeldavalt välisriiete riputamiseks välja sirutavad. Muljet avaldava mahutavusega esikukapp ja pererahva enda kätega renoveeritud söögitoolid, uhked 1950ndate esindajad, pärinevad perenaise suguvõsast.

Magamistoas olev kasest puupakk, mis täidab edukalt öökapi ülesannet, on peremehe enda saetud. Otstarbekalt põrandaruumi kokku hoidvad raamaturiiulid elutoa lae all on samuti pererahva valmistatud. Elutoa diivanialaua alge on vana polüesterlaud, mille raam puhastati roostest ja värviti valgeks, loodusliku servaga tammest pealislauad toodi välja Britta maakodu puukuurist. Kasutuse on leidnud ka eelmiste omanike poolt korterisse jäetud söögilaud, mis väiksemaks konstrueerituna sobis väga hästi lastetoa lauaks.

Samuti oli kollane köögilambi kuppel see, mille eelmised elanikud pärandusena korterisse jätsid ning mis Markole väga meeldis ja mis tänapäevasemate detailidega ümber tuunituna nüüd nagu päike neile igast nurgast vastu särab.