Ilmad on veel soojad, aga õhtu õhtu järel kaob päike kiiremini silmapiiri taha. Aias on aga ikka palju teha, olgu selleks saagi korjamine või muru niitmine.
Kui su vanaonu oli esimese Eesti Vabariigi aegne dendroloogialegend, vanaisa tunnustatud agronoom, isa hea taimetundja ja agar metsaskolaja, siis pole vist palju võimalusi ise kõigest sellest puutumata jääda.
Pikka aega on meie söömiskultuuris olnud tähtsal kohal sellised hapendatud piimatooted nagu hapupiim ja viil. Juustud, kohupiim, kodujuust ja jogurtid ning nendest tehtud road on aastakümneid meie menüüsse kuulunud.
Pilkupaitav kohev murupind on aia ehteks. Aga igal pool muru ühtmoodi hästi ei kasva või on selleks vaja siis liiga palju vaeva näha. Õnneks on olemas palju muid võimalusi.
Selleks et aed kestaks ega vajaks pikki töötunde, tuleb eelistada üsna vähenõudlikke, kuid pikaajalisi püsikuid.
Püsililled on tänuväärsed aiataimed, kes kord sobivasse kasvukohta istutatuna rõõmustavad silma aastaid, mõned aastakümneid.