Kartuli koristamise aeg sõltub oluliselt aasta ilmastikust: kui vara sai seemnemugulad maha panna, kui palju oli suvel soojust ja sademeid, kui varakult saabuvad sügishallad, kui soe või sadameterohke on koristusperiood.
Koristusaja valimisel peab lähtu
Troopikast pärit bataati ehk maguskartulit (Ipomoea batatas) saab meil kasvatada vaid kasvuhoones. Mugulad jäävad küll kõhnakesteks, kuid maitse on see-eest „säravam” kui poebataadil.
Suuri lihavaid bataadimugulaid saab osta pea igast toidupoest.
Mida teha aiaärist ostetud või postiga saabunud paljasjuurse roosiistiku või püsilillerisoomiga, kui seda veel välja peenrale istutada ei saa?
Aiakeskuste varakevadine istikuvalik – kilepakendis juurikad, risoomid, sibulad, mugulad jne – paneb pea ringi
Kartul on mahlane elav organism kogu säilitusperioodi ajal. Oma suure veesisalduse tõttu on ta tundlik ümbruse temperatuurile ja niiskusele. Liiga soojas ja kuivas hakkavad mugulad närbuma ja idanema.
Kõrgekasvulisel kaunitaril on söödavad mugulad.
Praktilised inimesed püüavad ühendada ilusa kasulikuga ja kasvatada aias taimi, kes lisaks ilule ka süüa kõlbavad.
Mitmeid toataimede liike on lihtne kodus paljundada. Lisataimed on ju tegelikult tasuta saadud ja neid võib sõpradelegi kinkida.
Toataimede tavalisemad paljundamisviisid on juurepalli jaotamine ja võsundite otste lõikamine pistikuteks.
Daaliate ehk jorjenite lai sordivalik ning suured atraktiivsed õied sobivad nii peenrasse kui ka lillekimpu.
Meie (vana)vanaemadel kasvasid aias ikka jorjenid, tänapäeval aga tunneme neid armsaid lilli daaliatena.