Viinamarjad Eesti aias ei ole ammu enam imeasi. Neid saab kasvatada nii küttega ja kütteta kasvuhoones kui ka avamaal või hoone lõunaküljel seina ääres.
Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Enamiku ohuolukordade likvideerimine on jõukohane ka elektriku hariduseta inimesele. Järgmised 9 levinuimat viga on hea alguspunkt oma kodu ohutumaks muutmisel.
1.
Kui seni pilku paitanud soomuslehik (Echeveria sp) oma rosetja kuju minetab, nii et kompaktsest taimest saab hõredalt lehine pikk roots, ei maksa meelt heita.
Aknalaual tomatitaimi kasvatades on paras aeg seeme mulda pista märtsi lõpul või aprilli algul. Aprillipäikesega arenevad taimed hoogsalt.
Pole midagi mõnusamat kui noppida suvel oma kasvuhoonest päikese käes küpsenud tomat ja sealsamas nahka pista.
Igas tarbeaias võiks leiduda mõni marjapõõsas, kust saaks mammu suhu pista või suurema saagi korral koduaia viljadest ka hoidiseid teha. Kõige tavalisemad on aedades musta ja punase sõstra ning tikripõõsad.
Igihaljaste hekitaimede valik on õigupoolest üsna kasin.
Üldjoontes sobivad kõik elupuud Thuja occidentalis hekiks, vahe on hinnas, sest kaunimad sordid on kallimad.
Daaliad on ajast aega kaunistanud meie koduaedu ja lummanud paljusid oma uhkeldava jõulise hoiakuga.
Vanasti istutati kõrgekasvulisi daaliaid hoonete seinte najale, tokistati ning seoti nööriga ka seina külge kinni.
Tänavune erakordselt soe talv ja varane kevad seavad aednikule oma rõhuasetused, millele rohkem tähelepanu pöörata.
Lõikusaeg kujuneb aedniku lõiguks palju pikemaks
Kui sageli segavad külm ja lumi viljapuude-marjapõõsaste lõikamist ning alustada saab al