Neurobioloogilise iseloomuga ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on diagnoos, mida ükski lastepsühhiaater või psühholoog ei pane kergekäeliselt.
ATH ei ole haigus.
Neurobioloogilise iseloomuga ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on diagnoos, mida ükski lastepsühhiaater või psühholoog ei pane kergekäeliselt. Sellele on iseloomulikud tähelepanupuudulikkus, motoorne aktiivsus (hüperaktiivsus) ja vahel ka impulsiivsus.
Enamik lapsi on rõõmsameelsed, elavad ja energilised. Terve laps peabki elujõust pulbitsema.
Aga mida teha siis, kui 1. klassi laps või suuremgi ei suuda koolitundi kohe kuidagi rahulikult välja kannatada, rääkimata õppetöösse süvenemisest.
Küll mõned lapsed on ikka kummalised: neid jätkub kõikjale, nad on tüütuseni lärmakad, nendega juhtub kõiksuguseid asju, nad on korraga nii parimad sõbrad kui ka hullemad vaenlased, ühekorraga on seltsis nii pisarad kui ka naer.
Hüperaktiivsuse ehk ATH korral on häiritud organismi täidesaatvad talitlused ehk tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll selle üle.
Diagnoositud hüperaktiivsete teismeliste hulgas on 64 protsenti üksnes tähelepanuhäireid, 28 protsenti kombi
ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire on diagnoos, mida ükski lastepsühhiaater või psühholoog ei pane kergekäeliselt. Sellele on iseloomulikud tähelepanupuudulikkus, motoorne aktiivsus (hüperaktiivsus) ja vahel ka impulsiivsus.
Astma on hingamisteede krooniline immuunpõletikuline haigus, mis kulgeb perioodilise hingamistakistusega. Viimane on tingitud põletikust, mis muudab väikesed hingamisteed ahtamaks ja ülitundlikuks erinevate ärritajate suhtes.
Kodutööde tegemine viib alati väsitava võitluseni: lapse tähelepanu on nagu sihitu rakett, mis ühest kohast teise tuiskab. Millal on see tõsine probleem ja mida ette võtta?
Laste hüperaktiivsus on viimastel aastatel aina laialdasem jututeema.