Vana maamaja soetamise järel on või vähemalt peaks olema esimene asi hoone elektrisüsteem korda teha, sest enamikul juhtudel ei vasta see praegustele nõuetele, ja veelgi enam – kujutab majale ja selle elanikele reaalset ohtu.
Elektrivarustus ei kannata
Ehkki nüüdisaegne kodutehnika võtab üha vähem voolu, tungib meie ellu järjest rohkem kõikvõimalikke kodustes majapidamistes kasutatavaid seadeldisi, iseäranis elektroonikat.
Majaomanik Kari on oma kodule hankinud päikesepaneele tasapisi juba 10 aastat. Nüüd laiendati autotalli katusel olevat vana 2,5 kW süsteemi 12 päikesepaneeli võrra ja süsteemi koguvõimsuseks sai 5,5 kW. Ühe paneeli võimsus on 270 W.
Kuigi varuvariantide loomise vajadusest, et võimaliku elektrikatkestuse korral mitte külmas ja pimeduses istuda, räägiti juba ammu, juhtus ikka nii, et päriselt inimeste teadvusse jõudis see alles siis, kui tormituule saatel maha sadanud märg lumi tuhande
Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Enamiku ohuolukordade likvideerimine on jõukohane ka elektriku hariduseta inimesele. Järgmised 9 levinuimat viga on hea alguspunkt oma kodu ohutumaks muutmisel.
1.
Kui elamine tundub olevat luitunud ning mõned pereliikmed rõhutavad juba regulaarselt, et "midagi on vaja ette võtta", siis ongi ilmselt aeg käes remondiks.
Paljudes vanades kortermajades pole elektrijuhtmestikku 20-30 aastat vahetatud - ripendavaid juhtmeotsi trepikojas ollakse harjunud iseeenesestmõistetavalt võtma, kuid need võivad elanike elud ohtu seada, hoiatavad Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Pää