Uus algus Pelgulinnas
Kersti Pikk
Diivan
Sume tonaalsus magamistoas kindlustab hea une. Väike messingjalgadel lauake osteti salongist Dectona. | Terje Ugandi

Pisike kahetoaline korter nõukogudeaegses korrusmajas jättis esmapilgul armetu mulje. Remondimehe kätt polnud räämas ruumid juba ammu tunda saanud ja erkpunaseks võõbatud seinad mõjusid ehmatavalt. Ometi oli korteril üks suur pluss – suured aknad, mis täitsid toad mõnusa valgusega. 

Sõjajärgsest ajast pärit hoonestusega piirkond Pelgulinnas on varakevadisel pärastlõunal vaikne ja rahulik. Ümbruskonda jäävad nii 1940ndate alguses uue võimu ehitatud nn Pelgulinna rahvakorterid kui ka 1960ndatel kerkinud paneelmajad. Jutuks olev korter asub nõukogudeaegse kortermaja neljandal korrusel ja selle akendest avanevad avarad vaated tupiktänava rohelusse. Rahulik ümbruskond ja takistamata vaated olid sümpaatsed ka kuus aastat Londonis elanud ning seal sisekujundust õppinud Karolina Miidole ning tema elukaaslasele Jordan Donovanile, kes tillukesest tüüpkorterist õdusa kodu kujundasid.

Veel pool aastat tagasi nägi ühe magamistoa ja imepisikese köögi ning vannitoaga korter praegusest valgusküllasest kodust väga erinev välja. Kujundaja eesmärk oli vaid 40 ruutmeetri suuruse korteri maksimaalne avardamine ja viimase korruse plusside – valguse ja vaate – esiletoomine. Maha lõhuti kõik vanad vildakad siseseinad, et need uuesti üles laduda, vahetati välja kommunikatsioonid, paigaldati uued põrandad ja aknad. Ainsana säilitati vanad malmradiaatorid, mis puhastati ja värviti mustaks.

Eelarve ja kontekst

«Põhjalik remont oli aeganõudev ja mitmeid väljakutseid esitanud protsess,» meenutab Karolina. «Vana maja pakkus tööde käigus üllatusi ja seadis kitsendusi. Tuli arvestada torustiku asukohtade ja korteri elektrivõimsusega. Näiteks elektripliiti poleks õnnestunud siia paigaldada.» Kujundaja sõnul nõuab isegi nappide ruutmeetrite puhul iga detaili – alates viimistlusmaterjalidest kuni pistikupesadeni – leidmine palju aega ning kogemused tulevad töö käigus.

Eelarvest kinni pidamiseks tuleb tihti otsida alternatiive ja mõni lahendus ümber mõelda. «Kui mõni materjal või lahendus osutub esialgsest kulukamaks, peab teise detaili arvelt kokku tõmbama,» soovitab naine remonti tehes eelarvet mitte lõhki ajada. «Alati tuleks silmas pidada seda, mis maja ja kontekstiga on tegemist. Paneelmaja pisikesse korterisse pole ju vaja marmorist tööpinda või põrandaplaate.»

Avar vannituba ja avatud köök

Ehitustööde käigus ühendati kööginurk elutoaga ja vannituba projekteeriti palju suuremaks. «Avar vannituba on alati boonus! Hea, kui vannitoas on lahedalt ruumi ega pea ennast hommikuti kitsasse dušikabiini pressima.» Korteri stiilselt mustvalges vannitoas on nii mõnusalt avarust kui ka ruumi heale disainile!

Väike kööginurk on tagasihoidlik ja praktiline. Lihtsatele hallidele köögikappidele lisavad omapära toredad mustast nahast Superfronti kapinupud ja must valamusegisti. Seinakappide asemele valiti kööki eritööna valminud õhulised metallriiulid, mis ei pane väikeses ruumis valgust kinni.

Tumedad toonid pisikeses ruumis

Köögi hall toon kordub pisut erinevas varjundis elutoa seinal ja muutub magamistoas sumedaks sinakasroheliseks paletiks. Nüansirikas seinatoon muudab pisikese magamistoa põnevaks ja külluslikuks, ka messingutooni aksessuaarid sobivad tervikusse suurepäraselt. «Messing on interjöörimoes praegu väga armastatud,» märgib aastaid Londonis elanud kujundaja. «Samuti soojad samblarohelised ja sügavsinised värvitoonid.»

Põhjamaiselt harjumuspärase valge asemel on Karolina julgenud nappidele ruutmeetritele tuua tumedama värvigamma. Tulemus räägib iseenda eest ja annab tunnistust, et väikestes ruumides ei maksa tumedaid toone karta, iseäranis siis, kui korteris on suured aknad ja palju loomulikku valgust. Selles tillukeses korteris tagavad kvaliteetne viimistlus, õdus värvivalik ja toredad sisustusdetailid visuaalse ühtsuse ning hubase olemise