Uued küttesüsteemid eeldavad ka moodsaid korstnaid
kodus.ee
Moodulkorstnatele toodetakse ka erinevaid lisatarvikuid nagu liitmikud, puhastusluugid, siibrid, tõmberegulaatorid. | Schiedel

Küttesüsteemid on ajas muutunud ning nõuavad ka teistsuguseid korstnaid. Kaasaegsel moodulkorstnal on vähemalt üheksa olulist eelist. Uute kütmislahenduste puhul tekkiv happeline kondensaatvesi võib üsna kiiresti tellised söövitada. Lähemalt seletab asja Schiedeli piirkonna müügijuht Jaanus Variku. 

Traditsiooniline telliskorsten on meid pikka aega ausalt teeninud, kuid küttesüsteemide tehnoloogilise arengu ja inimeste kütmisharjumuste muutusega on see korstnatüüp kaasaegsetele küttelahendustele jalgu jäämas. See on ka üks põhjus, miks hakati tootma moodulkorstnasüsteeme, mis omakorda jagunevad plokkidest ja metallist moodulkorstnateks. 

    1. Moodulkorstna sisetorud on happekindlast materjalist.
Kui majapidamisse tuleb kaasaegne keskküttekatel, vajab telliskivikorsten väljavahetamist või ümberehitamist. Madala suitsutemperatuuriga kütteseadmetega tuleb telliskorstna lõõri sisse kindlasti paigaldada roostevaba suitsutoru koos vajalike lisadega. 
Vastasel juhul on korsten tuleohtlik, sest kütmisel tekkiv happeline kondensaatvesi söövitab tellised läbi 2-3 aastaga, mõnel juhul isegi juba ühe talvega. Moodulkorstna sisetorud on tehtud aga happekindlast keraamikast või roostevabast terasest, mis tagab moodulkorstna tuleohutuse. Lisaks pakuvad moodulkorstnasüsteemid kaasaegsetele kütteseadmetele selliseid lisavõimalusi nagu ruumiväline õhuvarustus, tõmbe reguleerimine jne. 

    2. Moodulkorstna ümar sisetoru tagab parema tõmbe kui kandiline telliskorsten.
Tänapäevaste moodulkorstnate sisetorud soojenevad kiiresti ja seetõttu on tõmme alati parem kui telliskorstnatel, mis vajavad oma massiivsuse tõttu n-ö ülessoojenemist. Moodulkorstnate sisepinnad on siledamad kui ükskõik kui hästi laotud telliskorstnatel, mis tähendab aeglasemat tahmumist ning lihtsamat puhastamist. Võrreldes telliskorstna neljakandilise lõõriga töötab moodulkorstna ümar ristlõige praktiliselt ilma igasuguse takistuseta.

    3. Moodulkorsten on tuleohutum kui vana telliskorsten.
Tänu siledale sisepinnale tekib moodulkorstnasse vähem pigi ning seetõttu on ka tahmapõlengu oht korstnas väiksem. Kuni 1100-kraadise kuumusega tahmapõleng tekitab telliskorstnale läbivad praod, mille kaudu pääsevad tuleohtlikud sädemed ja leegid majakonstruktsioonideni ning eluohtlik vingugaas ja suits hoone siseruumidesse.  Moodulkorstna puhul pragude tekkimise ohtu pole, sest tahmapõlengust tekkinud kahjustused on minimaalsed. 

    4. Tänapäevased moodulkorstnad on välja töötatud tootestandardi järgi ja igakülgselt testitud.
Moodulkorstnad on valmistatud materjalidest, mille tuleoht on viidud miinimumini. Kõiki neid on testitud ekstreemsetes tingimustes, näiteks kuuetunnise kõrgel temperatuuril kütmise ning tahmapõlengu tekitamisega korstnas. Telliskorstnal puuduvad tootestandardid ning seetõttu pole see korstnatüüp läbinud ametlikke tuleohutuskatseid sõltumatutes laborites – testitud pole ei materjale eraldi (telliskivid, mördisegu komponendid jne) ega valmis laotud korstnaid töötingimustes. Seega võib julgelt väita, et moodulkorstnad on tänu igakülgsele testimisele turvalisemad kui tellistest analoogid. 

    5. Moodulkorstnad peavad sammu aasta-aastalt karmistunud ohutusnõuetega.
Korsten on potentsiaalne ohu allikas, kui pole valitud küttekeha jaoks sobilikku korstent või ehitamisel on tehtud vigu. Küttekolde tüüp ja küttematerjal seavad korstna valikule oma tingimused. 
Näiteks puidu ja kivisöe kasutamisel on korstnasse paisatavate gaaside temperatuur vahemikus 150 – 400 kraadi, seevastu gaasi-, õli- ja pelletikatelde puhul üldjuhul 100 – 250 kraadi. Rahvusvaheline tähistussüsteem näitab konkreetse moodulkorstna temperatuuritaluvust (200, 400, 600 kraadi), vastupidavust rõhule (alarõhk, ülerõhk, kõrgülerõhk), töökeskkonda (märjad või kuivad töötingimused), sööbimis- ja korrosioonikindluse taset, sisetoru materjali ja tahmapõlengu testi läbimist ning korstna nõutud kaugust põlevatest materjalidest. Telliskivikorstendel igasugune kokkulepitud tähistus puudub.    

    6. Moodulkorsten on kaalult kerge.
Telliskorsten nõuab alati korralikku alusvundamenti, et tagada korstna stabiilsus ja ohutus. Selle ladumine eeldab betoonivalamise või müürsepatöö oskusi. Moodulkorstna kergem kaal lubab kokku hoida alusvundamendi maksumuselt. Samuti saab metallkorstent paigaldada otse kütteseadme peale, mis hoiab kokku palju ruumi. 

    7. Moodulkorstent on lihtne paigaldada. 
Moodulkorstendes kasutatakse valmis pikkusega elemente, mis muudab korstnaladumise lihtsaks nagu legoklotside kokkupaneku. Moodulite ühendamiseks kasutatakse spetsiaalseid paigaldusliime ning metallkorstende puhul ühendusklambreid. Reeglina saab selle tööga hakkama ühe päevaga, metallist moodulkorstna puhul isegi tundidega. 
Seadus lubab igal majaomanikul oma eramule ise korstna paigaldada juhul, kui järgitakse tuleohutusnorme ja küttesüsteemi ehitamise nõudeid. 
Moodulkorstna ehitamisega saab iga meistrimees ka ise hakkama, kuna see töö ei nõua mingeid erioskusi. Moodulkorstnat saab paindlikumalt paigutada hoone sees, mis on eriti oluline uute küttekehade lisandumisel. Moodulkorstnatele toodetakse ka erinevaid lisatarvikuid nagu liitmikud, puhastusluugid, siibrid, tõmberegulaatorid, mis veelgi lihtsustab hästitoimiva küttesüsteemi ehitamist.  

    8. Moodulkorstende tootmisel arvestatakse erinevate kütteseadmete nõudeid. 
Kui ehitada korsten enne kütteseadme valimist, võib juhtuda, et see ei sobi kütteallikaga mõõtmetelt ega omadustelt. 
Näiteks pelletikamin tekitab söövitavat kondensaatvett, mis nõuab happekindlast materjalist korstent. Kõigil moodulkorstendel kasutatakse rahvusvahelist tähistussüsteemi, mis näitab, millise kütteseadme ja -materjaliga antud korsten sobib – selle lubaduse osas võtavad klientide ees vastutuste nii korstna tootja kui ka sõltumatu testimislabor. Telliskorstendel erinevate kütteseadmetele sobivad variandid puuduvad.  

    9. Moodulkorstent on lihtne puhastada
Küttesüsteemi tuleohutuse tagamiseks ning töökorras hoidmiseks on tarvis korstnat korrapäraselt puhastada. Pideval puiduga kütmisel tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid küttesüsteeme üks kord kütteperioodi jooksul. Gaasi- ja õlikütteseadmed vajavad puhastamist vähemalt korra aastas. 
Moodulkorstende ümara lõõri puhastamine on lihtsam, samuti tahmub moodulkorsten tänu siledale sisepinnale vähem. Tavaliselt kasutatakse puhastamisel terasest harju, kuid metallmoodulkorstna puhul tuleb kasutada plastikust harju. Moodulkorstna puhastamisega saab hakkama iga majaomanik, sest eramajade korstent võib iga majaomanik puhastada ise. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema aga kutsetunnistusega korstnapühkija.

Omad plussid on ka telliskorstnal

* Telliskorsten on muidugi hinna poolest soodne.
* Tellistest müüritud korsten on ainuke korsten, mis salvestab soojust ja annab seda aeglaselt eluruumi edasi!
* Telliskorsten on kui lisa soojusallikas, mis talletab hästi soojust ning seeläbi tuleb ka rahalist kokkuhoidu.
* Telliskorsten soojendab ka ülemist korrust!
* Tellistest laotud korstna soojusvõimsus on kolmekordne võrreldes moodulkorstnatega.
Tulekolde tüübist ja ehituse arhitektuurist sõltuvalt on korstnal soojuse akumuleerijana palju positiivseid omadusi. Koldele järgnev müüritud korsten töötab tõhusa soojakogujana, suurendades veelgi tulekolde kasutegurit. Seetõttu moodustab ka „kergele” koldele (malmkamin, pliit jne) liidetud massiivne telliskorsten märkimisväärse soojuse salvestaja (soojamüüri). 
Tellis kannatab kõrgeid temperatuure. Laotud telliskoldes on võimalik saavutada puhta põlemise eelduseks olev kõrge temperatuur, isegi kuni 800-900 ºC. Kuna puidu põlemisel eralduvad gaasid põlevad lõpuni, on lõõri juhitavate põlemisgaaside temperatuur suhteliselt madal ja tulekolde kasutegur seega kõrge, ulatades 85-90%ni.  
Sõltuvalt oma küttesüsteemist ning hoonest tulebki leida sobivaim lahendus. Ja muidugi tuleb teada põhitõdesid, kuidas õigesti kütta.

Artikli märksõnad