Üks kaenlaalune on jahedam kui teine ehk millest sõltub kehatemperatuur. Kraadimise ABC
kodus.ee
Kehatemperatuuri mõõda enne palavikku vähendavate ravimite tarvitamist. | Shutterstock

Kehatemperatuuri hindamisel tuleb arvestada päeva- ja aastaaega, mõõtmise kohta ning kraaditava organismi eripära. Ligukaudu 10% tervetest täiskasvanutest on kehatemperatuur alati 0,5 kraadi normaalsest madalam või kõrgem. 

Kraadimisel pannakse termomeeter kõige sagedamini kaenlaauku, kus naha temperatuur on enamikul inimestest 36-37 kraadi. Kaenlaaugus on temperatuur 0,4 kraadi madalam kui suus keele all ja 0,5-0,8 kraadi madalam kui pärasooles.

Umbes 44% inimestest on praempoolne kaenlaalune veidi jahedam kui vasakpoolne.

Eakatel inimestel kulgeb ainevahetus aeglasemalt ja ka kehatemperatuur on madalam kui noortel või keskealistel. Samal põhjusel on kehatemperatuur madalam enne ja pärast söömist.

Õhtul on kehatemperatuur kõrgem, hommikul madalam, kusjuures tervetel inimestel erinevus üldjuhul ei ületa 1 kraadi.

Kehatemperatuuri mõjutab ka aastaaeg: talvel on see 0,1-0,3 kraadi madalam.

 

Kraadimise ABC
 

Palavikukahtluse korral tuleb kehatemperatuuri mõõta, sest lihtsalt otsaesise katsumisel käega saab ainult oletada, kas on palavikku. Ent ka kaenla all hoitud kraadiklaas võib valetada. Et seda ei juhtuks, tuleks vältida järgmisi vea võimalusi.

* Kehatemperatuuri mõõda enne palavikku vähendavate ravimite tarvitamist.
* Kui mõõdad klaastermomeetriga, veendu enne, et selle näit on alla 36 kraadi. Kui ei ole, siis raputa kraadiklaasi järskude randmeliigutustega,
* Kui nahk on kaenlaaugus higist niiske, kuivata ära, sest niiske naha temperatuur on madalam kui kuiva oma.
* Jälgi, et särk, pidžaama või voodilina serv ei jääks kraadiklaasi ja keha vahele.
* Suru kraadiklaas õlavarrega tihedalt vastu rindkeret. Magavat haiget ei maksa kraadida, sest kraadiklaas võib hõlpsasti paigalt nihkuda.
* Klaastermomeetriga kraadimisele kulub 5-7 minutit.

Allikas: Kodutohtri raamat "Külmetushaiguste koduravi". Raamatu saad tellida siit.