Test: milline robotniiduk on parim?
Tero Kiira
TM Kodu & Ehitus
Robotniidukite test | Tero Kiira

Suvi tähendab muuhulgas lõppematut muruniitmist: kodu- ja suvilaõuedes algavad nädalalõpuhommikud tavaliselt bensiinimootoriga muruniiduki lükkamisega. Paar tundi reibast kõndimist! Aga kui sinu eest tehtaks see töö ära…? Saaksid niitmise asemel kohe asuda grillimise ja saunlemise ettevalmistustöödega tegelema. Siin testis on kuus eri firmade toodetud vabaaja võimaldajat – robotmuruniidukit. Testimiseks pandi need tööle kogu eelmiseks suveks ööpäevaringselt.

VÕRDLUSES:

▪ Bosch Indego 1000

▪ Honda Miimo 520

▪ Husqvarna Automower 430 X

▪ Stiga Autoclip AC 228 S

▪ Viking iMow 632 PC

▪ Workx WG796E.1

Robotmuruniidukid kui suhteliselt uus nähtus on tekitanud hulgaliselt küsimusi. Osad inimesed peavad neid kergatsitele mõeldud mänguasjadeks, teised jällegi arvavad, et tegu on asjalike toodetega, mis võimaldavad inimestele rohkem vaba aega. Ja ostetakse... vaba aega. Samas, lisaväärtusena saadakse ka vaikust ja naabritega paremat läbisaamist.

Bensiinikad taandumas

Tavaline sisepõlemismootoriga muruniiduk teeb üsna kõva häält, ka heitgaasid on ninaga täiesti tuntavad, sest bensiinimootoriga muruniidukite puhul ei ole katalüsaatorid hinnatud. Ja kütustki peab ju kuskil säilitama. Akuseadmetena teevad niidukrobotid, aga ka inimese lükatavad akumuruniidukid oma võidukäiku. Ongi juba avaldatud mõtteid, et sisepõlemismootoriga muruniidukid tuleks üleüldse ära keelata. On ju ka mootorimüra kahjulik saaste, rääkimata kahjulikest heitgaasidest.

Nii või teisiti – elektriga töötavad muruniidukid vallutavad turu kiiremini kui me ehk arvatagi oskame. Hea eeskuju on Rootsi, kus aastas müüakse kümneid tuhandeid robotniidukeid, Soomes on see arv mõni tuhat. Rootsis on selgelt näha, kuidas robotniidukite suurenev soetamine on tavaniidukite müüki vähendanud. Ja see on märk sellest, et robotniidukeid ostetakse just suuremate õuealade niitmiseks.

Aga robotniidukid tekitavad ka palju küsimusi. Kas need tõesti sõidavad õues ringi täiesti iseseisvalt? Nii see on, sest niiduki kulgemise hõlbustamiseks piiratakse niidetav maa-ala servatraadiga, millest niiduk üle ei sõida. Aga kas robotniidukid oskavad ka põõsastest ja muudest takistustest ringi sõita? Loomulikult – ka igasuguste takistuste ümber saab paigaldada piirdetraadi.

Kas robotniiduk mõistab märgata ka ette tulevat takistust, näiteks last? Jah, kõigil testitud robotitel on põrkekaitsed: kui niiduk põrkab lapse vastu, seiskab see esiteks oma lõiketera, seejärel tagurdab ja üritab olukorrast välja pääseda. Kui häirimine jätkub, siis enamus robotniidukitest sõidab laadimisjaama, jääb ootama ja siirdub taas tööd jätkama mõne tunni pärast. Väikse õue jaoks ei ole mõtet robotniidukit osta, ka sellise õue jaoks mitte, kus kasvab tihedalt puid ja põõsaid. Kui robotniiduk osta, on vaja varuda niidukile tööjärje ettevalmistamiseks piisavalt aega, sest piirdetraati on vaja palju paigaldada.

Tööks valmistumisel vaja spetsialisti abi

Testitud niidukitest enamus oskas selgeks õppida tulevase niiduplatsi tingimused. Teistest robotniidukite tootjatest erinevalt reklaamis Workx enda toodet kui sellist, mille tööle seadistamisega igamees toime tuleb. Eelteadmiste põhjal tundus Workx selles testis osalemiseks küll veidi alamõõdulisena, aga otsustati vaadata, kuidas asi kujuneb.

Robotniidukit ohjab servatraat, mis kinnitatakse maapinnale spetsiaalsete plastist traadikinnitusvahenditega – mõne päevaga on see muru sisse kasvanud, nii et seda pole võimalik enam märgata. Servatraadi abil antakse robotile teada kõik puud ja põõsad ning muud takistused, millest see peab ringi sõitma. Servatraadi võib maha paigaldada küll ise, aga soovitatav on kasutada siiski spetsialisti abi – asjatundja on need töövahendid piisavalt selgeks endale õppinud ja oskab roboti töökorda seadistada nii, et vältida vigu, mis võhikul tekkida võivad. Üks võimalikest vigadest on vale muruplatsi serva märkimine; asjatundja näeb kohe ära, kas tasub lasta niidukil sõita täiesti muruplatsi servale või on mõistlikum jätta väike turvariba. Parem on jätta muruplatsi servadesse väike turvariba ja siis hiljem võimalik muruserv ära trimmerdada. Igal juhul on nii, et hoolikas aiapidaja teeb roboti töö järel lõppviimistluse trimmeriga – ega robotid veel siiski inimsilma vastu saa. Kui paigaldada servatraat täiesti muruplatsi servale, jääb robot mingis tööetapis lihtsalt kinni.

Piirajad ja takistused

Servatraadi paigaldus käib üldiselt nii, et põlvili maas olles tuleb kinnitusvahenditega servatraat murusse kinnitada soovitud perimeetris. Husqvarna puhul kasutati mullafreesi sarnast tööriista, mis uputas servatraadi murupinnast allapoole; kümne minutiga sai töö tehtud. Teiste niidukite seadistajad, kes käsitsi traati paigaldasid, olid alles tööga alustanud. Masin võitis inimest 6–0.

Servatraat kinnitatakse laadimisjaama külge – see on plastalus, mille külge kinnitub lisaks servatraadile ka voolujuhe. Vaja on 220voldist pinget, mis adapteri abil kümnevoldiseks muundatakse. See on turvalisusmeede, sest pea kõigi seadmete puhul on voolu andvad osad käeulatuses.

Elektrivoolu on vaja selleks, et kõik testitud seadmed liiguvad akudest saadava energiaga. Seetõttu on vaja laadimisjaama, kus niiduk saab oma akusid laadimas käia. Sedagi oskavad robotniidukid kõrvalise abita teha. Need niidukid, mil ei ole kaugjuhtimisvõimalust, saab tööle saata väikese algseadistamise järel. Honda läks esimesena. Sellel platsil oli muru üsna pikaks kasvanud ning servatraadi alal oli selle paigaldamise lihtsustamiseks muru veidi lühemaks lõigatud – kui pika rohu tõttu on servatraat maapinnast liiga kõrgele jäänud, läheb see mingil ajal kindlalt katki.

Hondal ja Stigal ei ole kaugjuhtimist. Workxil on kaugjuhtimine, mis toimib vaid wlan-ühendusega, mida saada ei olnud ja niimoodi saadeti ka Workx tööle ilma kaugjuhtimiseta. Husqvarna, Viking ja Bosch on aga kõik varustatud ka kaugjuhtimisvõimalusega. Selle kasutamine praktikas vajab Android-seadme kasutamist. Alustuseks tuleb Google Playst saada programm, mis tuleb paigaldada nutiseadmesse või tahvelarvutisse. Seejärel skaneeritakse niiduki küljelt kood ning antakse programmile põhiandmed, sealhulgas niiduki omaniku e-postiaadress. E-postiaadress on vajalik puhuks, kui niidukil tekib töös häireid – siis saadab see omanikule vastava teate. Suve lõpul hakkaski neid teateid vahet pidamata tulema.

Kui kasutada robotniidukit koduaias, saab selle kimbatusest välja aidata, aga kui robot töötab nt suvilaõues mitmekümne kilomeetri kaugusel ja töökatkestusi robotniidukiga tekib tihti, on omanikule asja klaarima minemine üsna närvesööv.

Niitmisjälg

Hästi hooldatud muru on hea vaadata. Algul tundus, et Workx selles testis hakkama ei saa: kondas muruplatsil ringi kui kergelt vintis autojuht. Veel nädal hiljemgi oli siin-seal niitmata murututte. Aga siis sai masin otsapeale ja töötulemus hakkas teiste niidukite tööle sarnanema.

Husqvarna liikus krundil ringi justkui peata kana. Tundus, et see vurab murul täiesti juhuslikult, aga kogu muru sai niidetud. Ehk seetõttu tundus Husqvarna niidetud muru kõige ühtlasemana. Honda sai muru närimisega ilusti hakkama, olgugi et selgi võttis veidi aega, enne kui niitmisjälg tasane sai.

Bosch tegi sirgjoonelist tööd, jättes jäljed ka murule; aga teisalt – miks ei võiks muruplats vöödiline olla? Viking sai kohe asjale pihta ja kohe esmasel sõidul tuli ka tulemust. Stiga seadistajad kartsid, et etteantud muru on liiga pikk ja oleksid tahtnud esimese niite teha käsitsi juhitava muruniidukiga, arvates, et robot võib nii kõrge muru niitmisel umbe minna. Aga kartus oli asjata: juba esimese niite järel oli muru lühike ning Stiga terad ja põhi olid üsna puhtad. Esimese niitmise tegi Stiga puhtalt. Aga Vikingi seadistajad kasutasid robotit kaugjuhitavana, niites sellega muruplatsi servad, et oleks lihtsam servatraati paigaldada.

Kunstnikud ütlevad, et pooleliolevat teost ei tohi arvustada – sama kehtib ka robotniidukite niitmisjälje hindamisel. Osa niidukitest tajub ära, kui vihma hakkab sadama, ja sõidavad varju, jättes niitmise pooleli. Osade niidukite sõiduteekond on täiesti juhuslik ja kui töö on pooleli jäänud, tundub muruplats, nagu oleks sealt sõda üle käinud. See ilmnes siis, kui vihma sadas rohkesti. Robotid hakkasid tööle jaaninädala algul. Mõne nädala möödudes anti maaletoojatele võimalus käia niidukeid peenhäälestamas. Osad maaletoojad kasutasid ka antud võimaluse ära.

E-post ummistub teadetest

Heinakuu algul läks kinnistu omanik, kelle krundil Viking oma testtööd tegi, oli puhkusel, kui tema nutitelefoni paigaldatud Viking-niiduki rakendus andis teada, et niiduki lõiketera on kinni kiilunud. Välismaalt polnud ju võimalik niidutera vabastamas käia – pidi sõbra appi kutsuma. Selgus, et masin oli sõitnud üle koera närimislelu, mis oli niiduki tera ja korpuse vahele kinni kiilunud. Muide, kui robot on mingi takistuse tõttu seiskunud, siis seda ilma pin-koodi juhtpaneelil sisestamata tööle ei saa. See on selliselt programmeeritud laste tõttu, et nad ei saaks omavoliliselt robotit tööle saata. Ja siin ongi koht, et rääkida lastest ja koduloomadest – kuidas nad suhtuvad robotniidukisse ja kuidas robotid tajuvad lapsi ja koduloomi?

Algul, kui robot on peres uus asi, on väikesed lapsed sellest väga elevil ja võivad seda ka narrima hakata. Kui üritada robotniidukit maast üles tõsta, seiskuvad kaljukindlalt kõik need niidukid, mida testiti. Kui niidukit lüüa, peatab see oma lõiketera ja peatub. Kui lapsed roboti kiusamist jätkavad, oskavad osad niidukitest laadimisjaama ära põgeneda.

Lapsed tüdinevad roboti kiusamisest üsna kiiresti ja masin saab tööd jätkata. Vähemasti Boschiga on nii, et taimeriga saab ära määrata kellaajad, millal robot niitmistööd teeb. Kui sättida Boschi niiduk töötama ööseks, siis pole lapsi segamas. Husqvarnale saab osta lisavarustusena sõidutuled. Robotile endale neid vaja ei ole, aga tulede järgi märkab inimene kergemini ööpimeduses liikuvat niidukit.

Lõppkokkuvõte

Robotniiduk sõidab muruplatsil sedavõrd tihedalt, et lõikab muru vaid 2–3 millimeetri võrra; aga seda kuiva ilmaga. Osad niidukid lasevad aga märgade ilmadega murul liiga pikaks kasvada. Suve lõpus kogeti, et muru oli kiiremini kasvama hakanud kõikidel testplatsidel.

Vikingi jaoks muudeti mehhaaniliselt muruplatsi suurust. Robot oli ala veidi suuremana tajunud ja lõikas muru tihemini. Honda suhtes ei olnud vaja midagi ette võtta; selle automaatika sai asjadega suurepäraselt hakkama ilma mingi lisaseadistuseta. Sama oli ka Husqvarnaga. Neis niidukites on automaatika, mis ise oskab määratleda niitmisvajaduse. Husqvarna mootor mõõdab ise lõiketera väändemomenti. Kui rohi on kõrgemaks kasvanud, tekitab see lõiketerale ka suurema jõu vajaduse. Masin oskab määratleda need murualad, kus peab tihemini niitmas käima.

Tõdeti, et asjatundjate tehtud seadistustööd enne testi alustamist tasusid suve lõpuks ära – ükski servatraat ei läinud testimise ajal katki ja niidukitest ei sõitnud ka ükski end kuhugi kinni. Seega olid seadistajad oma ala tõelised asjatundjad ja kokkuvõtlikult testijad otsustasidki, et robotniidukite eelseadistamine on mõttekas tellida pigem vastava ala asjatundjatelt kui et ise hakata sellega vaeva nägema.

8. septembril seisati niidukid viimast korda; kuvarinäidud pildistati üles, sest osadel niidukitest oli tööaja kestuse näit kuvaril. Bosch oli liikunud 133 tundi, Stiga 155 tundi. Workxi näitu oli raske näha, sest kuvariklaasi alla oli kogunenud palju niiskust. Servatraadid üritati maast kätte saada, aga see ei õnnestunud, sest sedavõrd tugevasti olid nad murukamarasse kinni jäänud.

Vandalism ja paigaldusraskused

■ Robotniiduki töökorda seadmise järel läheb pisut aega, enne kui see oma õige niitmisrütmi leiab. Kui uus niiduk on hakanud tööle, võib aias ette tulla takistusi, kuhu robot võib kinni jääda. Ühes aias oli selline nõlv, et niidurobot jäi nõlva all esiotsa pidi kinni. Seda nõlva pidi roboti pärast lamedamaks tegema. Teises kohas pidi servatrossi liigutama, sest robot suutis aia alla end kinni kiiluda – aia alaserv vajutas robotil olevale avariilülitile ja masin lülitus välja. Üldiselt leidub alati mingil määral töökorda seadmise vigu ja see on üsna tavaline.

Antud testis niidukite töökorda seadmise suhtes parandustöid tegema ei pidanud, mille eest oldi tänulikud toodete maaletoojate mehhaanikutele, kelle pädevus selle tagas. Teiseks olid testpinnad ka robotitele väga lihtsad; kahjuks ei õnnestunud testi jaoks pakkuda raskemat nõlvamaastikku.

Miskitmoodi kogeti testi lõpus kummalisusi ja ka otsest vandalismi. Robotniiduki laadimisdokk on kaabli kaudu ühendatud vooluvõrku. Kui pistik pistikupesast välja tõmmata, saab robot sellest aru ja turvameetmena lülitab end välja. Kui on kasutuses kaugjuhtimine, saadab niiduk omanikule teate, et on voolukatkestus. Suve lõpus hakkasid eelpool nimetatud nähtused korduma. Aeg-ajalt oli voolujuhet pistikupesast välja tõmmatud. Kas see võis tuleneda sellest, et majas oli välismaalastest külalisi? Selles selgust ei saadud. Koolitusest hoolimata see tegevus jätkus.

Sellele lisaks oli üks laadimisdokk üritatud maast lahti kiskuda: seda kinni hoidvad poldid olid maast lahti. Siit tõdemus: osa seadmetest on vargakaitstud. Näiteks saadab Husqvarna kaugkontrolli (lisavarustus) seadme abil teate, kui see oma aiast minema viiakse; sama on ka Vikingi puhul. Kaardiprogrammi kaudu suudavad need niidukid oma asukohta näidata ja politseinikud on hõlbus varga juurde juhatada. Samas ka kõik testis osalenud niidukid on kaitstud neljanumbrilise pin-koodiga. Ilma koodi teadmata ei ole võimalik niidukit käivitada. Praktikas on robotniidukid vargakindlad ja see on ka arusaadav, sest need on 24 tundi õues tööl ja sellest ajast loomulikult suure osa ilma mingisuguse valveta.

Turvalisus on A ja O

■ Iga testis osalenud muruniiduk on varustatud mitmete turvalisusmeetmetega. Kui näiteks tõsta niidukit, peatuvad lõiketerad momentaanselt. Kui niiduk põrkub takistuse vastu, vahetab see suunda. Enamusel niidukitest on lai kolu, mis on konstrueeritud selliseks, et takistada lapse ulatumist pöörlevate teradeni. Näiteks Honda kaitsekuja on 16 sentimeetrit, aga Workx'il on see vaid 10,5 sentimeetrit. Kuuldavasti on EL-is selles valdkonnas kavandamisel uued turvalisusnormid.

Tõlkinud Mattias Hiiumaal

Artikli märksõnad