Kas tead, et räästavesi ei või voolata naabri hoovile?
Ain Alvela
Kindlaim viis naabriga mitte tülli minna on hoolitseda, et sinu katuselt jääpurikad ega muu võõrale kinnistule ei satuks, sest inimesele ei pruugi lihtsalt meeldida, et naabri räästast tema krundile vesi tilgub. | Shutterstock

Eriti linnaoludes, aga ka uusarendusrajoonides ja suvilapiirkondades on maa väärtus kõrge, krundid külg külje kõrval ja teinekord ka hooned lausa maavalduse piiril, nii et vihmavesi ja lumi katuseräästast otse naabri maale sajab.

Rohkem puutub avalikkus katustelt alla pudisevate jääpurikate ja lumelahmakatega kokku linnades-asulates, kus katuseräästad otse kõnniteede kohal ja need kukkumised võivad seal liikuvaid inimesi tõsiselt vigastada või tänaval seisvaid autosid kahjustada. Selliseid juhtumeid reguleerib kõige rohkem ka seadus, sätestades, et selliste ehituse pealt või küljest pudenenud asjade eest vastutab ehitise omanik.


Vastutab omanik, mitte ühistu või haldaja
 

Selge pilt – kui katuselt alla sadanud lumi, jää või ka juhuslik katusekivi tekitab kellelegi tervisekahjustuse või toob kaasa varalise kahju, vastutavad selle eest kinnisasja omanikud. Muide, see võlaõigusseadusest tulenev asjaolu muutub eriti oluliseks näiteks kortermaja puhul, sest säärase kahju eest ei vastuta mitte korteriühistu, vaid kõik kinnisasja kaasomanikud ehk siis korteriomanikud. Seega tuleb kõikidel selle maja korteriomanikel solidaarselt kannatanule mõistetud võimalik kahjusumma hüvitada. Seega: kortermaja ohutuse eest ei vastuta korteriühistu ega maja haldaja, vastutust kannab iga korteriomanik kõige oma naha ja karvadega.

Kui tänaval või muidu avalikuks kasutamiseks mõeldud alal võib katustelt lähtuva ohu kohta seada üles hoiatavaid märke või piirata ohustatud alal liikumist, siis naabri aias peab naabril, tema pereliikmetel, külalistel või kasvõi koduloomadel olema turvaline. Seda esiteks.

Teiseks – põhimõtteliselt ei pruugi inimesele lihtsalt meeldida, et naabri räästast tema krundile vesi tilgub või talvisel ajal lumi alla vajub. Tilkuv vesi võib naabreid lihtsalt häirida või peab ta seda tegelikult naabri aeda sadanud lund, mis nüüd tema hoovis vedeleb, ise ära rookima, et näiteks hommikul autoga väravast välja pääseda. Kõigest sellest piisab, et üleaedsele pretensioone esitada. Sellega tasub arvestada juba eos ja enne kui seda ütlema tullakse või mingi õnnetus juhtub, tagada, et seda ei juhtuks.


Katus peab olema kaldu oma krundi poole
 

Kui mingi hoone räästas ulatub naabri aia kohale, tasub selle räästa alla seada vihmavee ärajuhtimiseks spetsiaalne renn, mille otsa paigaldatud vihmaveetoru tuleb juhtida nii, et vesi jookseks oma krundile. Edaspidi peab hoolitsema, et see vihmaveerenn oleks lehesodist puhas ega ajaks üle – oleks töökorras.

Selliste räästaga üle piiri ulatuvate kuuride ehitamisel tasub juba arvestada, et need tuleb teha nii, et räästast kukkuv ollus jääks oma maavalduse piiresse. Sest juhtub ka nii, et täna on naaber heas tujus, viskab käega ja ütleb, et mis see paar tilka vett mulle ikka teeb, aga teisel päeval juba nõuab, et seda üle piiride enam ei tilguks. Või vahetub naaberkinnistu omanik, kes on sääraste asjade suhtes juba hoopis teist meelt. Variant on sellised kokkulepped kirjalikult sõlmida, sellele mõlema osapoole käed alla panna ja siis on vaidluse puhkemisel vähemalt mingi argument süüdistataval taskus.

Kui näiteks puukuuri või garaaži sein otsustatakse näiteks ruumi kokkuhoiu mõttes ikkagi naabri piiriga külgnema panna, tuleb selle katus teha sellise kaldega, et kõik, mis sealt võib kukkuda, kukuks hoone omaniku maale. Seega: paralleelselt naabri krundiga kulgevat viilkatust sellele ehitisele paigaldada ei saa.


Mõistlik läbirääkimine ikka aitab
 

Üsna palju tuleb naabrite vahelisi lahkhelisid ette ka sellelt pinnalt, kui üks püstitab oma krundile mingi kaadervärgi, mis teise eest päikesevalgust hakkab piirama. Näiteks tekitab ilmatuma varju just sellesse kohta, kus pererahvas on suviti harjunud päikest võtma. Kui tegemist on detailplaneeringu järgi rajatud ehitisega, millele naabrid nõusoleku märgiks allkirja alla pannud, pole midagi protesteerida.

Kui aga naaber on püsti pannud mingi justkui ajutise asjanduse – näiteks korvpallilaua või mingi tohutu telgi – või on lihtsalt mõni aias kasvav puu nii suureks sirgumas, et teisele poole aeda juba arvestatava varju heidab, on teine lugu ning põhjus rahulolematuseks ei pruugi olla seaduse mõistes õigustatud. Jah, seaduses on öeldud, et ei tohi üksteise rahulikku olemist häirida ja tervist ohtu seada, aga kas iga päev üle hoovi libisev varjulaik on rahu häirimine, on puhtalt tõlgendamise küsimus ja selles vaidluses saab lõpliku hinnangu anda ainult kohus.

Häirida võivad ka näiteks läbi naabri traataia teisele poole kasvavad marjapõõsaoksad, umbrohi või üleaedse aianurgas asuvast kompostihunnikust tulvav hais.

Nii nende kui ka kõikide teiste murede korral tasub ikkagi esmalt naabriga rääkida ja püüda teha kõik, et lahkhelid tüliks ei kasvaks. Ja eks tavaliselt aitagi normaalne suhtlus. Ent nagu elus ikka, leidub ka neid, kes lihtsalt kiusu ajavad ning kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb pöörduda juba kolmanda, sõltumatu osapoole poole lepitust ja õigust nõutama.
 

Parem, kui midagi üle aia ei pudeneks
 

·       Üldiselt tuleb arvestada, et kõik ühe krundi piires toimuvad või juhtuvad tegevused peavad jääma sellesama kinnistu piiresse. Kõige üle, mis piire ületab, on õigus midagi arvata ka kõrvaloleva kinnistu omanikul.

·       Kui ühel krundil asuvalt hoonelt kukub midagi naabri aega, vastutab sellest tuleneva võimaliku kahju eest hoone omanik.

·       Sama kehtib puude kohta. Näiteks lõhub murdunud puuoks naaberkrundile pargitud auto esiklaasi – siis vastutab selle krundi omanik, kus puu kasvab.

·       Teisalt – kui ühes aianurgas kasvava õunapuu otsast kukuvad ubinad naabri aeda, võib üleaedne need õunad ka endale pidada.

·       Kui naaber on viljade kukkumise ise esile kutsunud ja seda õnnestub ka tõestada, võib loota, et vastutus häda ja tüli põhjustanud hoone omanikule ei laiene.

·       Kui kiuslik naabrimees songib toikaga sinu kuuriräästas ja sealt lahti pääsenud eterniiditükk lööb tal pea lõhki, on hea, kui kogu see lugu on jäänud valvekaamerasse.

·       Kui tegemist on näiteks naaberkrundile räästast tilkuva veega, mis otseselt kedagi ei ohusta, küll aga häirib, on vajalik asjad naabrite vahel läbi rääkida – küllap leidub kõigile muredele rahumeelne lahendus.

Allikas: TM Kodu&Ehitus