Kui palju kaalub lumi ja mida see teeb maja katusega?

kodus.ee

Katusel lumekoormust mõjutavateks teguriteks on katuse kuju ja kalle. | Shutterstock

Lumi katusel võib olla majale ohtlik, näiteks võib katusele kogunenud suur kogus lund põhjustada omajagu pahandust nii lameda kui viilkatusega maja puhul. Kuidas katusele kogunevast lumest vabaneda, räägib lähemalt Hansaposti tootejuht Kristjan Kull.

Palju siis lumi kaalub? Lume raskus sõltub tema veesisaldusest. Meteoroloogid mõõdavad talvel lisaks lumekihi paksusele ka tema tihedust, millest arvutatakse nn veevaru, s.o kui palju ta kevadel vett “välja annab”.

Näiteks külmema ilmaga sadanud värske lumi on õhku täis ehk kohev. Maha sadanud lumi hakkab aga kiiresti tihenema ja muutub raskemaks. Tema tihedus (kg/m3 kohta) võib kasvada päris suureks, ulatudes märja vana lume puhul isegi kuni 400 kg/m3, moodustades ligi pool sama koguse vee kaalust.

Lumekoormus katusel aga ei ole sugugi sama, mis lumekoormus maapinnal ning seda arvestatakse ka hoonete projekteerimisel. Katusel lumekoormust mõjutavateks teguriteks on katuse kuju ja kalle. Mida avatum ja järsem katus, seda vähem lund jääb katuse pinnale.

Keerulise kujuga ja astangutega katusel aga võib esineda hoopis lume kuhjumist. Lisaks katusel lumekoormust vähendavatele ja suurendavatele teguritele projekteeritakse katusekonstruktsioonide tugevus ka teatava varuga ehk arvestatakse igaks juhuks suurema lumekoormusega kui see on maapinnal keskmiselt.

Lume kaal:
* Värskelt sadanud 100 kg/m3
* Seisnud (tunde või päevi pärast sadamist) 200 kg/m3
* Vana (seisnud nädalaid või kuid) 250-350 kg/m3
* Märg lumi 400 kg/m3 Vesi 1000 kg/m3
 

Lisaks ohule põhjustab lumi erinevaid veekahjustusi

Viilkatusega maja puhul ohustab raskeks muutunud sulalumi eelkõige kõike ümbritsevat – majast mööduvaid inimesi, maja kõrvale pargitud autosid ja maja äärde jäetud esemeid. Kui katuselt kukkunud lumi millegi ära lõhub, vastutab maja omanik, kui tegu on kortermajaga, siis ühistu. Kehvemal juhul tuleb ühistu niigi napist eelarvest maksta kinni lume tõttu mahakandmisele minev auto. Raske lumi tuleb katuselt alla tavaliselt esimese sula või vihmaga ootamatu laviinina.

Lameda katusega maja puhul lumi üldjuhul ümbritsevat ei ohusta, küll aga maja katusekonstruktsioone. Halvemal juhul võib katus paksu sulalume raskusest sisse kukkuda ja sellega kaasnev kahju on alati suur.
Lisaks võib katusele jäänud lumi tasapisi sulades liikuda katuse alla ja põhjustada erinevaid veekahjustusi, mis võivad väljenduda nii uputuses, millegi läbimädanemises kui hallituses. Majaomanikel tasub teada sedagi, et katusele kogunenud lume raskusest tekkinud kahjud ei ole reeglina kindlustusega kaetud.

Purikad ja katuseräästast allarippuvad lumekarniise on lihtne märgata ja nende ohtlikkust hinnata, kuid lumekihi paksuse ohtlikkuse määramine on rohkem komplitseeritud. Suurest koormusest annavad märku kõvasti läbipaindunud katuseplekk, roovid ja muud kandekonstruktsioonid. Saamaks teada, kas lume kaal katusel on hoonele ohtlik, tuleks ära mõõta lumekihi paksus (meetrites) ja korrutada see lume mahukaaluga. Saadud vastus on katusel oleva lumekihi tegelik kaal. Järgnevalt tuleks üles otsida hoone projekt, kust saab teada kui suurele lumekoormusele on teie hoone kandekonstruktsioonid projekteeritud. Tasub teada, et alati projekteeritakse katusekonstruktsioonide tugevus ka teatava varuga ehk arvestatakse igaks juhuks suurema lumekoormusega kui see on maapinnal keskmiselt.

Millist lund peaks eemaldama?

Iga väiksemat mahasadanud lumekirmet pole vaja katusele eemaldama minna. Paraku ei saa anda konkreetset soovitust lumekihi lubatud paksuse kohta sentimeetrites, sest lumi võib olla väga erineva kaaluga. Kui väljas on käredalt külm ja sajab kerget lund, siis võib katusele kogunev lumekogus olla ka üle poole meetri ilma, et see mingit kahju põhjustaks.
Kui aga miinus hakkab lähenema plussile, muutub lumi üha tihedamaks, raskemaks ja märjemaks ning sellisel kihil ei tohiks lasta koguda paksust üle 20-25 sentimeetri. Kui lumi tuleb maha suure tuisuga, tekivad katusele vaalud ning hukatuslikuks võib osutuda vaid üks kõrgem kuhi.

Üldjuhul lumi ei kogune värvitud katusele (libiseb alla) ega ületa seetõttu katusekonstruktsiooni kandevõimet. Sellegi poolest, kui lume eemaldamine on vajalik, siis on katuse tervise huvides on soovitatav jätta sinna vähemalt 10 cm lumekiht - see kaitseb värvkatet lume eemaldamise ajal (sh. katusel kõndimine ja võimalik pinnakatte kahjustamine koristusvahenditega).

Katuste seisukohast on kõige riskantsemaks ajaks talve lõpp, mil veel ühelt poolt jagub lund ja tuisku, kuid teisalt on päike iga päev pikemalt lund sulatamas ja raskemaks muutmas.

Millega lund eemaldada?

Rääkides sellest, millega lund katuselt kätte saab, tuleb rääkida ka sellest, millega seda kindlasti teha ei tohi. Soola ja enamikke sulatavaid kemikaale ei ole hea katusel kasutada, sest vastasel juhul tuleb tõenäoliselt hakata varsti katust vahetama. Sool ja osad kemikaalid lõhuvad katuse-, fassaadi- ja õuesillutise materjale (mõelgem kasvõi kevadistele auklikele linnatänavatele), seega esmapilgul lihtsana näiv lahendus ei sobi.

Kui tegu on viilkatusega majaga, siis on oluline kontrollitult lumi katuselt alla saada. Ilma turvavarustuseta katusele ronida ei tohi, pigem võiks kasutada teleskoopvarrega labidat või roopi, millega lume allasadamine esile kutsuda. Eelnevalt tuleb hoolitseda selle eest, et maja ümber ei mängi lapsi ega ole pargitud autosid, vajadusel tuleb paigutada ümber maja piirdelint. Kui lume eemaldamise vajadus tekib viilkatusega kõrge korterelamu puhul, siis tuleb kohale kutsuda õppinud spetsiaalset turvavarustust kasutavad spetsialistid, mitte proovida oma jõududega kõrgel viilkatusel lumega toime tulla.

Kui tegu on lamekatusega või väikese kaldega katusega, võib minna ise katusele labidaga lund alla viskama, enamasti kannavad lamekatuse materjalid inimest hästi, aga loomulikult tasub olla ettevaatlik, eriti kui konstruktsioonide tugevuses ei olda kindel või kui katusel on aknaid.

Katuselt lumelükkamine pole võrreldav sama tegevusega maapinnal. Eesmärk ei tohi olla katuse perfektne puhtus, vaid katuse säilimine tervena. Puhastada tuleb väga ettevaatlikult, sest tööriistadega hooletult ümber käies võib katust tahtmatult lõhkuda. Katuse tervise huvides võiks sinna jääda ka pärast puhastamist umbes 5-sentimeetrine lumekiht. Suuri lumepuhureid ei tohi katusele vedada ja põhjus pole niivõrd raskuses kui selles, et paljud neist kahjustavad pinda. Küll võib proovida näiteks kerget ja õhukest lumekihti eemaldada lehepuhuriga. See on hea nipp ka kasvuhoone katuselt lume kättesaamiseks.

Katusel võib kasutada pika varrega lumelükkajat, aga lume allaviskamiseks võiks vihmaveeräästa säästmise huvides kasutada korralikku labidat. Kui jõudu jagub, siis võiks olla labidas võimalikult suur ja kõrgete servadega. Labidate varre materjalina on kõige vastupidavam komposiit, aga üldiselt peab hästi vastu ka alumiinium ja puit. Lumelabida kõrval võib kasutada katuse puhastamisel ka harja, aga kindlasti mitte jäälõhkumise kangi või muid sarnaseid tööriistu, mis katuse kergelt lõhuvad.

Lisaallikas: Weckman

 

 

 

 

Artikli märksõnad