Igihalja lehestikuga kolhise luuderohtu on aias lihtne pidada ja tal on ilusaid sorte.
Aastate edenedes olen hakanud ronitaimedesse suhtuma üha suureneva umbusuga.
Luustiku hoiab tugevana mitmekülgne toiduvalik, mis sisaldab kaltsiumi, D-vitamiini ja piisavalt valku.
Tegelikult on luudele hea tavaline tervislik toiduvalik, kuid peab võtma arvesse, et igapäevases toidus oleks piisavalt D- ja C-vitamiini.
Luudes toimub pidevalt kaks protsessi, luude ehitamine ja luude lammutamine.
Osteoporoos on luustiku tavalisest suurem luuhõrenemine, mis lisab luumurruriski.
Kaltsium on luude kõige olulisem mineraal. Kaltsiumipuuduse korral organismis luud hõrenevad ning hakkavad kergemini murduma.
Vanus. Vananemisega käib kaasas luu- ja lihasmassi vähenemine ning kollageeni süntees langeb.
Meie luustik on kõige tugevam 20-30 aastaselt, kuid juba neljakümneselt hakkab see nõrgenema.
Mida saame teha oma luude heaks?
Meie luustik on kõige tugevam 20-30 aastaselt, kuid juba neljakümneselt hakkab see nõrgenema.
Tähtsaim tegur osteoporoosi tekkes on vanus – luude nõrgemaks muutumine kuulub normaalse vananemise juurde.
On välja arvutatud, et naise luustik muutub oma elu jooksul 50 protsenti urbsemaks, mehe oma vaid 30 protsenti.
Luude hõrenemisel nende kuju oluliselt ei muutu, kuid need on poorsemad ja seetõttu ka hapramad.
“Mu vasak põlv valutab,” kurdab naine arstile. Tohter laseb pildi teha ja sõnab:“See on ealistest muutustest.”“Kuidas nii?” imestab naine.
Luude hõrenemisel nende kuju oluliselt ei muutu, kuid need on poorsemad ja seetõttu ka hapramad.
Luukude uueneb pidevalt, kasvueas toimub see kiiresti, täiskasvanul umbes 5% aastas. Täielikult uueneb inimese luustik iga 5–6 aasta tagant.
On teada mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad osteoporoosi teket.
Vanus. Vananemisega käib kaasas luu- ja lihasmassi vähenemine ning kollageeni süntees langeb. Kõik teavad, et kollageeni vähesusest muutub nahk õhemaks ja kortsulisemaks.