Koerahambad, tulivõhad, kolmiklilled, preeriaküünlad ja mitmed teised vähem levinud sibullilled on piiritult imetlusväärsed, pakkudes võimalust tundma õppida looduse ainukordset mitmekesisust.
Sibultaimed on osa looduse osavast ellujäämise ja paljunemis
Valdavalt on hortensiapõõsad kogukad, aga seda rohkem neile õisikuid peale mahub. Meie karmimaid talvi ei suuda kõik hortensiad üle elada ja väheste sitkete seas on madalakasvulisi üpris kasinalt.
Aedhortensiad H.
Taimed õitsevad mitte üksnes sellepärast, et me saaksime kauneid õisi imetleda, neid vaasi noppida või tunnete avaldamiseks kinkida. Eelkõige õitsevad nad tähelepanu köitmiseks, et keegi nende õisi külastaks ja sel moel ka tolmeldaks.
Murtudsüdamed õitsesid juba vanaemade aedades ega tohiks puududa ka meie omadest.
Nime on taim saanud kevadel varakult ilmuvate elegantsete ja õrnade südamekujuliste õite tõttu.
Ebaküdooniat pannakse eelkõige hapu maitse pärast hoidistesse, kuid kogu taimel on tervistav vägi, mida oleks mõistlik endasse ammutada.
Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica), mida meil kutsutakse lihtsalt ebaküdooniaks, väärib senisest suuremat au
Aeda tasub korrastada nii palju, kui vaja. Samas aga piisavalt vähe, et jääks võimalus näha taimede põnevaid seemnekupraid, jätta lindudele süüa ja putukatele mõned talvitumiskohad.
Daaliate ehk jorjenite lai sordivalik ning suured atraktiivsed õied sobivad nii peenrasse kui ka lillekimpu.
Meie (vana)vanaemadel kasvasid aias ikka jorjenid, tänapäeval aga tunneme neid armsaid lilli daaliatena.
Selleks et aed kestaks ega vajaks pikki töötunde, tuleb eelistada üsna vähenõudlikke, kuid pikaajalisi püsikuid.
Püsililled on tänuväärsed aiataimed, kes kord sobivasse kasvukohta istutatuna rõõmustavad silma aastaid, mõned aastakümneid.