Toimiv ja vastupidav vannituba

Jari Kupiainen
Kapid lisavad vannituppa panipaigakohti; samuti loovad kapid ruumimiljöö. | Tootja

Vannituba on korteris ja elamus üks kasutatumaid ja samas ka suurima koormuse all olevaid ruume. Vannitoas tuleb niiskustõke ja kogu muu sisseseade ehitada korralikult. Pesuruumi funktsioonid tasub planeerida võimalikult lihtsateks, siis sujuvad paremini ka muud argitoimingud.

Mida väiksem on kodu, seda tõenäolisemalt paigutatakse vannituppa ka pesumasin ja pesukuivati. Tihtipeale on seal ka WC-pott. Mugavam on muidugi siiski, kui WC asub omaette ruumis, mitte vannitoas. Ja pesumasin, kui vähegi on võimalik, võiks paikneda koduhooldusruumis, aga mitte vannitoas. Nii et uut ehitades tasub pesuruum teha võimalikult avar. Suurde ruumi on lihtsam paigaldada ja paigutada ruumi sisseseadet. Ka vana maja renoveerides võiks selgeks teha, kas saaks vannitoa funktsioone lihtsustada. Kavandada võib ise või siis saab nõu küsida vastava valdkonna toodetega tegeleva poe müüjalt.


Hoolikalt tehtud niiskustõke
 

Pesemisruum olgu mugav ja endale meelepärane, aga järgida tuleb ka ehitusnorme ja head ehitamistava. Vannitoa materjalideks sobivad kivimaterjalid, nagu betoon ja ehitusplokid, aga ka ehitusplaadid, kui need on õigesti paigaldatud. Keraamilistest plaatidest seinad ja põrand lihtsustavad ka pindade puhastamist. Vannitoa põrand peaks olema võimalikult vastupidavast ja kauakestvast materjalist.

Niiskete ruumide niiskustõke, kalded ja põrandatrapi paigaldus tuleb teha hoolikalt ja selliseid töid teostagu vastava sertifikaadiga asjatundja. Põrandatrapp võib olla kas seina kõrval või suisa seina alla paigutatud; sellisel juhul saab põrandal kasutada ka suuri keraamilisi plaate, ilma et neid peaks põrandatrapi pärast lõikama hakkama.

Sauna pesuruumis on ruumi konstruktsioonid eriti rasketes tingimustes: temperatuur kõigub suurtes piirides ja materjalid on kokkupuutes veega. Duši all käies pritsib vett laiali üllatavalt suurele alale ja kui pesuruumist saab kohe ka leiliruumi, levib leiliruumi kuumus ka sinna. Soojus küll kuivatab ja vähendab niiskuskahjustusi, aga samas kahjustab kuumus nt lavalaudist, laudlagesid ja mööblit.

Nii vannitoas kui sauna pesuruumis annab põrandaküte lisamugavust ning soodustab ka ruumi kuivamist. Põrandaküte võib olla lahendatud vesipõrandaküttena või siis ka elektrilise põrandaküttekaabli abil. Elektritööd teeb elektrik ja teda võib paluda paigaldada ka pistikupesad, niisketesse ruumidesse sobiva valgustuse ja rikkevoolukaitsme.

Vannitoa sisustuseks on mõttekas valida kvaliteettooteid ja hea on raha paigutada ühtse disainiga sisustusse. Veekraanideks võiksid olla säästusegistid, mille on ka termostaat, mis hoiab stabiilset veesoojust.


Kaks dušši vannitoas
 

Vannitoas peaks olema piisavalt panipaiku, mugav, kui on kaks kraanikaussi ja väikelastega pere kodus kaks dušši. Dušipaiga põranda pind peaks olema vähemalt 90 x 90 cm. Duši all pesija jaoks on vaja rohkem ruumi dušisegisti seinani kui laiussuunas. Vanni jaoks on vaja põrandapinda 70 x 150 cm või rohkem. Mullivannid on veelgi suuremad ja tavaliselt on vaja mullivanni kõrvale piisavalt ruumi, et vanni minna ja sealt välja tulla. Pesuruumis peab ka korralik õhuvahetus olema.

Dušikabiin on praktiline valik, sest vesi ei pritsi siis mujale ruumi laiali ja jookseb kabiini põhjast otse kanalisatsiooni. Pesemisruumi suurus ja sisseseade määravad selle, millise kujuga – ümar, poolümar, ruudu- või ristkülikukujulise põhjaga – dušikabiin vastavasse ruumi sobib. Duši piirdeseina võib paigaldada duši kasutamisest tulenevalt sinna, kus see parimini takistab veepritsmete sattumist põrandale ja pesuruumi sisustusele.

Standardsed dušikabiinide põhjamõõdud on 80 x 80, 90 x 90 ja 70 x 90 cm; kabiine tehakse ka mõõtude järgi eritellimusel. Dušikabiinid on suured ja vajavad avarat ruumi. Tavaline dušikabiin võib olla 210 cm kõrge ning katusega dušš-aurusaun ka kõrgem. On selliseid kortereid, kus vannitoa lagi on madalamal, kui muudes ruumides – seega tasub enne dušikabiini hankimist ruumi kõrgus kindlalt üle mõõta, et hiljem paigaldamisel halbu üllatusi ei tekiks.


Mida rohkem kappe, seda rohkem panipaiku
 

Kapid lisavad vannituppa panipaigakohti; samuti loovad kapid ruumimiljöö. Valamu juurde on vaja peegelkappi või vähemasti peeglit, muid kappe asjade paigutamiseks ning valgusteid ja pistikupesi. Valamukapis võiks olla siinidel väljatõmmatav riiul hügieenivahendite, pardli ja juustefööni tarbeks. Vannitoamööbel peaks olema niiskuse ja pritsmekindlast materialist – spetsiaalplaadid või pulbervärvitud terasplekk.

Valamu ja selle kapipealne võivad olla fajansist, emailituna või siis kulumiskindlast valupolümeerist. Kraanikauss valitakse ruumile ja kasutusvajadusele vastavalt. Väikesesse ruumi sobib nurgavalamu. Suurema pere vannitoas on sobilik pikk ja lai kahe või kolme valamuga ühtne pesemispind, mis võimaldab rohkem kui ühel inimesel samaaegselt pesemas käia.

Kraanikausi kõrgus põrandast on 800–900 mm. Laste jaoks võib kraanikausi ees olla kõrgendus või siis võib ka kraanikauss olla laste kasvu suhtes piisavasse kõrgusesse madalamale paigaldatud.

Vannituppa sobib hästi kangsegisti. Pika toruga vannisegisti võib olla kasulik ka siis, kui kraani kasutatakse ka muuks otstarbeks kui vaid näo pesemiseks. Dušisegisti peaks olema termostaadiga ja temperatuuripiirajaga. Vanni jaoks on sobilik alumise torupaigutusega dušisegisti. Kraanist võib ka leilikappa vett lasta.

Tavalistes veekraanides on erinevad funktsioonid ja automaatika, nagu veevoolu ja temperatuuri piirajad, säästunupud veekulu säästmiseks ning avamise ja sulgemise automaatika. Veejooksu saab avada ja sulgeda vaid kätt lehvitades. Kraan sulgub määratud aja järel ise. Automaatsegisti vajab vaid väikest patareid, mis toimib mitmeid aastaid.


Elamusse mitu WC-d
 

Kodudes võiks ideaalis olla rohkem kui üks WC ja samuti rohkem kui vaid üks dušš. Näiteks eramus võiks olla kaks WC-d, kui maja on suur ja selles elab palju inimesi – kui on piisavalt pesemiskohti ja vetsusid, ei teki hommikusel kiirel ajal ka ootamisjärjekordi. Üks WC võiks olla esikus välisukse läheduses, teine magamistoaga ühenduses olev ja kolmas sauna juures.

WC-poti jaoks on vaja põrandapinda 850 x 1250 mm, kui pott ja selle veepaak on põrandale paigaldatud. Moodi on hakanud minema seinasisesed loputuskastid; nähtaval on vaid põrandast lahti olev tagakarkassile kinnitatud taga-äravooluga WC-pott. Taha-äravooluga seinale kinnitatud põrandast lahtiolev WC-pott võtab tavalisest alla-äravooluga ehk põrandale toetuvast potist ka vähem ruumi WC-d on ka lihtsam puhastada, kui põrandat on võimalik poti alt pesta ja tolmuimejaga puhastada.

Uusi WC-potte on tehniliselt edasi arendatud – need on vett säästvad ja kasutamisel kulub vaid mõni liiter vett. Pottide glasuur on tugev ja on juba ka sellised WC-potte, millel puudub nn sisemine kraeäär, mis tähendab seda, et WC-potil ei ole enam puhastamiseks raskesti ligipääsetavaid uurdeid.


Lõppviimistlus tarvikutega
 

Vannitoa lõppviimistlus on vannitoamööbliga, erinevate peeglitega, valgustitega ja pabeririiulitega. Vannituppa sobivad ka niiskuslembesed taimed, kelle jaoks võib seal põleda väike LED-lamp ööpäevaringselt.

Käterätikud võiks riputada umbes 135 ja saunalinad 150 cm kõrgusele. WC-paberi rulli hoidik on käeulatuses WC-poti ja kraanikausi kõrval. Valamusegisti juures on hea ka bideedušš.