Savi ei ole eilne ehitusmaterjal: savikrohvplaat ja savibetoon teevad ilma

Kairi Oja

Toorsavitellistest ümar ahi ja köetav savidiivan – teostus Jaanus Viese. | Looduskeskus OÜ

Savimajad ja saviehitus on taas ausse tõusmas. Tegelikkuses on see ajatu ning loodusesõbralik lähenemine olnud au sees aastasadu ning on paljudes maailma paigus tänini. Savist tuleb ka üha uusi ehitusmaterjale. 

Loodusehitajad räägivad, et uute savimajade ehitusest pole Maarjamaal kuigi palju kuulda, kuid tõusnud on inimeste teadlikkus nii savi kui loodusmaterjalide osas laiemalt. Vanu savimaju siin-seal ikka renoveeritakse.


Savikrohv üha populaarsem
 

Savikrohv ning savikrohvimine on Eestis läinud väga professionaalseks, iseäranis viimastel aastatel. Head segud, mitmeid suurte kogemustega meistreid. Lisandunud on ka värviliste savidega krohvid ning tänu mitmele savikrohviga tegelevale firmale on tehtud ka üsna süvitsi minevaid savikrohvikoolitusi.

Üha enam on hakatud kasutama terviklikke lahendusi savisegudega interjööri disainimisel, kus terve maja on tehtud savikrohviga.

Savisegusid võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid savi ei tohi otseselt veega kokku puutuda. Nii ei sobi savisegu veekraanide lähedusse ega ka maja välisfassaadi viimistlemiseks, kui just ei ole kasutatud laia katuseräästast. Oluline on ka kaitsta saviseinu või savikrohvi maapinnaniiskuse eest. Silmas tuleb ka pidada, et savil on eriline võime tõmmata momentaalselt õhus olev niiskus endasse.

 

Uusmaterjal: savikrohvplaat
 

Saksamaal tuleb jõudsalt kasutusse savikrohvplaat, nagu kunagi oli kipsplaat. Saksamaal on palju savikrohvplaatide tootjaid, väljatöötamisel on koguni kuiva savikrohvplaadi standardid, tehnoloogia on muuseas sama mis kipsi panekul.

Prantsusmaal aga teeb ilma valatud savi, täpsemini savibetoon. Savipõrandaid valatakse samamoodi kui betoonivalu. Tehakse palju tööd leidmaks lahendusi, kuidas vähema veesisaldusega saaks savibetooni valada, et see kiiremini ära kuivaks.

Savipaneelidest ehitatakse  nüüdisaegseid disainmaju ning küllap peagi jõuavad need savipaneelid ka Eestimaale.

 

Kliima paneb piirid
 

Päris savimajadest nende klassikalises mõttes ehk cob-tehnikas hoonetest Eesti uusehituses meie kliima tõttu täna eriti rääkida ei saa. Kui, siis abihoonetena. Seda eeskätt energiatõhususe tõttu. Küll aga ehitatavad asjast huvitunud kergsavikonstruktsioone ning kasutatavad savi viimistluseks ja interjööri kujundamiseks.

Savi ei ole eilne materjal, vaid vägagi tänapäevane – seda iseäranis keskkonna aspekte, aga ka tervislikku sisekeskkonda arvestades.

 

Allikas: TM Kodu & Ehitus

Artikli märksõnad