Maja mändide vahel. Väljast must, seest hele ja helge

Kersti Jaigma
Nõmme mändide all asuva ühekorruselise pika ja kitsa maja terrassiala kavandati päikese liikumist arvestades. | Terje Ugandi

Keset Nõmme sõbralikku aedlinlikku miljööd asuv tumeda fassaadiga ühepereelamu köidab ausa ja lihtsa arhitektuuri ning sümpaatse inimmõõtmelisusega. Ühekorruselise puitmaja projekteeris arhitekt Andres Põime oma tütre, sisearhitekt Liisa Põime perele.

Maja Nõmme mändide all pole kaugeltki esimene projekt, mille isa-tütar on ühiselt ette võtnud – tugeva tandemina töötatakse külg külje kõrval perebüroos Studio-3, kus praktiseerivad sisearhitektina ka ema Reet ning arhitektina Liisa õde Anu Põime; meeskonda kuulub veel arhitekt Lauri Vaimel. Arhitektuuribüroo on tuntud oma oskusliku ja nõtke puidukasutuse poolest ning pälvinud mõjusalt selgete ja funktsionaalsete lahendustega mitmeid preemiaid ning auhindu.


Puidust moodulmaja
 

Eramu Nõmmel on läbinisti puitmaja. “Fassaadimaterjal oli kohe selge: puit on Nõmme tingimustes loogiline ja keskkonda arvestav valik. Kuna ka maja kandekonstruktsioon on puidust, oli see tegelikult ainuvõimalik lahendus,” selgitab arhitekt Andres Põime. Teiseks on konstruktiivses mõttes tegemist moodulmajaga, tehases on valmistatud nii hoone välisseinad kui ka katuse kandefermid. “Maja paigaldati vundamendile sisuliselt kahe tööpäevaga. Vaid fassaadilaudis pandi paika kohapeal – see võttis märksa kauem aega. Peale tehasemaja paigalduse kiiruse rääkis moodulmaja kasuks ka teostuse täpsus,” lisab arhitekt.

Maja pika ühekorruselise vormi tingis krundi asukoht ja kuju, samuti määras krundile kehtestatud detailplaneering üsna jäigalt ära hoone ehitusaluse pinna, ehitusala ja kõrgused. Arhitekti sõnul sai hoone mahu kujundamisel otsustavaks just pikk ja üsna kitsas krunt. “Keerukust lisas ka krundi asetus ilmakaarte suhtes. Sellest tuligi mõte kujundada ühekorruseline pikk ja kitsas maht, mis võimaldaks saada päikesevalgust ka krundi privaatsemasse tsooni. Ideed toetasid ka naaberkinnistul olevad üsna väikesed ja madalad hooned.”

Pikaks venitatud maja jagab krundi piki tänavat pooleks. “Tänava poole tekkis traditsiooniline eesaed ja maja taha tänava poolt varjatud privaatsem terrassiala, kuhu pääseb nii elutoast kui ka sauna eesruumist. Ka terrassi kuju leidmisel oli oluline osa päikese liikumisel,” tutvustab Andres Põime projekti tagamaid.

Esmapilgul tagasihoidlikuna mõjuvat hoonet ehivad head proportsioonid ja tore akende rütm. Eriliseks kirsiks on suur elutoa nurgaaken, mille konstruktiivselt põnev tugipostita teostus annab nurgalahendusele kerge ja õhulise ilme.


Praktiline vineer
 

Väljast must maja on seestpoolt hele ja helge. Sees jätkub kaunis puidukasutus, seekord perenaisele hingelähedase materjali –vineeri näol. Meile omane materjal jookseb sisearhitekt Liisa Põime loodud interjööridest sageli läbi.

Peale visuaalse poole on vineeril täita ka praktiline roll. “Puitmaja puhul tuleb arvestada, et kipsplaati tekivad kergesti praod,” täpsustab Liisa. Valge Osmo õlivahaga viimistletud vineerplaatidega on kaetud maja pika koridori seinad ja aknapaled. Puidukasutus lubas majja kavandada ka Liisa erisooviks olnud ja eritööna valminud piitadeta vineerist uksed. “Lastega peres õigustab materjal ennast hästi, eriti nurkade puhul,” muigab sisearhitekt. Pere kaks mudilast võivad muretult pikas koridoris väikestel ratastel tuure võtta, ilma et nad toanurki maha rammiksid.

Elutuppa joonistas Liisa huvitavalt liigendatud vineerlae: nimelt on lakke kinnitatud 33 eri mõõdus vineertahvlit, mille julge kompositsioon paneb suure pinna vahvalt elama. “Mida iganes me oleksime kipsiga välja mõelnud, oleks see ennast suurel pinnal lõhki tõmmanud,” räägib Liisa. “Sellest tekkis idee, et teeme kohe praod sisse, teeme vineeriga!”


Lihtne ja askeetlik
 

130 ruutmeetri suuruses majas on ruumiga säästlikult ümber käidud ja iga sentimeeter hoolikalt läbi mõeldud. Garderoobid on nutikalt peidetud seinaniššidesse ja varjatud tumehallide tekstiilide taha. Maja madalamas osas asuvas kolmes pisikeses magamistoas on puitlaudisega kaetud laed ning toredad väikesed tuulutusaknad. Rõõmsate värvilaikudega askeetlik kujundus mõjub koduselt ja soojalt.

Maja vastastiiba jääb elutuba, mis planeeriti teistest ruumidest kõrgemana, et lisada õhku ja avarust. Elutoa ja magamistubade vahele jääb ülejäänud hoonemahust välja astuv saunaplokk, kust pääseb terrassile. Sauna eesruum on tihti kasutusel kodukontorina, seetõttu mõtles Liisa siia välja n-ö nähtamatu ukse – suletuna sulandub saunauks seina puitpaneelidega täielikult ühte.

Vannitoas, kus pole aknaid, kasutati seintes klaasi. Kergelt kumav klaas võlub ruumi hetkega avaramaks ja õhurikkamaks. “Muud trikki siin ei olegi!” naerab Liisa.

Sisearhitektina peab ta kõige olulisemaks head plaanilahendust ja funktsionaalsust. “Ma pole kunagi oma klientidele dikteerinud, millise laua, tooli või seinavärvi nad valima peavad. Kodu olgu ennekõike pererahva nägu. Hea plaan on aga kõige alus! Professionaalina pean inimeste jaoks paika panema panipaigad ja eriosade – elektri-, ventilatsiooni- jt sõlmede lahendused. Tapeeti oskab igaüks oma maitse järgi valida.”

Praegugi on Liisal käsil paari eramu kujundus, samuti töötatakse koos isa Andres Põimega Studio-3 erinevate projektide kallal. “Mõtleme isaga hästi sarnaselt, hea klapp ja teineteisemõistmine teeb töö lihtsaks. Samas on suuremaid koostööprojekte alati põnev teha teise seltskonnaga – see sunnib mugavustsoonist välja astuma,” leiab Liisa, kes erialaselt põnevaid ja keerukaid väljakutseid ei karda.