Vihmaveed koduõuel kontrolli alla! Kuidas eramu drenaaž rajati

Ullariitta Jarva
Sadevetekaevust minev äravoolutoru tuli paigaldada kogu oma pikkuses piisava kaldega, et vee äravoolule mingeid takistusi ei tekiks. | Juha Jarva

Drenaaž ei tööta, kui vihmaveesüsteemid pole korras. Remondiga saadi ühe eramu asfaltõu kuivaks ja keldrikorruse õhk paranes samuti.

Sel vanal eramul on olnud mitmeid omanikke. Praeguste omanike eelne pere tahtis saada korda rohtukasvanud eesõue ja majani tulnud kruusatee. Linna poolt tehtud tänavatekatmise käigus tekkis neil soodus võimalus lasta eesõu ära asfalteerida.

Ristkülikukujuline hoone on paigutatud krundile nii, et see on otsaseinaga tänava suunas ja pikiseina keskel on majja sissepääs. Õues on maja kogu teise pikikülje äärne ala, maja otsaseina ja autotalli esine asfalteeritud. Maja paikneb tänava pinnast veidi kõrgemal ja nähtavasti õue asfalteerides loodeti, et sadeveed valguvad allamäge tänavale ja sealt kanalisatsiooni.

 

Kalle puudus
 

Maja on ehitatud juba 1938. aastal; ja toona majade ümber veel drenaaži ei tehtud. Vanade fotode järgi otsustades on maja fassaadi remonditud 50ndatel aastatel, aga ka siis ei ole mõeldud sadevete ärajuhtimise peale. Võimalik, et toona ei olnud selleks vajadustki, kuna maja oli ümbruskonnast kõrgemal ja naabrusesse ei oldud siis veel midagi ehitatud. 90nendate lõpus õue asfalteerida lasknud pere ei olnud samuti teinud drenaaži. Selle lasid teha alles maja praegused omanikud.

Eeldatavalt on sadeveed varem imendunud maja suurele õuele ja maja juurde viivasse kruusateesse, aga asfalteerimise järgselt on olukord muutunud. Vihmavesi on jäänud pidama õuekatte mitmes lohu kohas. Asfalteerimise ajal oli üritatud muidugi teha mingit kallet majast eemale, aga seda poldud suudetud teha ligilähedaseltki piisavalt.

Maja keldrikorrusel on tehnilised ruumid, saun ja kaminaruum. Mingeid olulisi niiskuskahjustusi ligi 80 aasta vanuses majas ei ole olnud. Praeguste elanike meelest on just lume sulamise ajal keldris siiski selline ebameeldiv niiskuse hõng.

Kas võiks olla põhjus selles, et asfaltkate on tehtud otse vastu hoone soklit ja asfaldile antud kalle pole olnud sugugi piisav? Kalle peaks olema vähemasti 15 sentimeetrit kolme meetri kohta.


Uus vihmaveerenn
 

Viilkatusega maja sissepääsu kohal on 50nendil tehtud varikatus. Katuse räästa all oli kandiline veerenn, mis ummistus kergelt katuselt tuleva sodiga. Vihmaveerenni külge ei olnud ühendatud vihmaveetoru ja pinnasesse ei olnud tehtud ka sadevete kaevu. Ja seetõttu oli vesi sorisenud otse sissepääsutrepi ette. Et maapind oli ebatasane, jäi vesi lohkudesse ja valgus ka sokli juurde.

Drenaažist pole abi, kui vihmaveesüsteem ei tööta õigesti ja vesi pääseb liigselt hoone vundamenti mõjutama.

Olukorra parandamiseks vahetati kandiline vihmaveerenn välja ümara vastu, kuna ümarasse sodi nii kergesti kinni ei jää. Sadevetekaevuks kasutati plastlehtrit ja äravoolutoruks sai kasutatada tavalist plastist kanalisatsioonitoru, mis majapidamises kunagise ülejäägina juba olemas oli.


Toru tunnelisse
 

Uue vihmaveerenni otsa allajooksutoru asemele kinnitati kett, mida mööda rennist valguv vesi äravoolukaevu soriseb. Ketti on sadevete juhtimiseks juba ammu kasutatud. Peasissepääsu kõrval on kett vihmaveetoruga võrreldes ka nägusam ja vähem silmatorkav.

Silmamõõdu järgi pandi paika trepi kõrvale sadeveekaevu koht; relaka ja kivipuuri abil saadi asfaldist kätte tubli poole meetri pikkune riba. Sadeveekaevuga ühendati tavaline kanalisatsioonitoru. Toru jaoks pidi asfaltkatte alt kaevama tunneli kuni muruplatsini. Kõige raskem kogu selles töös oli tagada, et äravoolutoru saaks piisava kalde nii tunnelis kui ka sealt edasi.

Kui äravoolutoru oli asfaldi all tunnelisse paigaldatud, oli alguses väljalõigatud asfalditüki oma kohale tagasi paigaldamine lihtne. Tüki ümber olevad praod liimiti kinni bituumenmassiga. Asfaldialusest tunnelist jätkati äravoolutoru muruplatsi all peaaegu tänavaservani välja. Väga sügavale vihmavee äravoolutoru ei pandud, kuna selle võimalikul jäätumisel ka suurt tähendust ei ole.

Maja peremehe sõnul õnnestus tal see esimene drenaažitöö nii hästi, et ta tegi teise samasuguse parandustöö ka maja tänavapoolse asfaltkattega nurga juures. Nüüd on näha, et õu on selgelt kuivem kui varem, ja vesi ei saa enam hoone vundamenti kahjustada. Eelkõige paranes just keldri õhustik – rõskus keldrist kadus ja kõikides keldri ruumides on nüüd parem õhk.

Artikli märksõnad