Väldi aiapiirete lumekahjustusi! Milline aed on vastupidavaim?

kodus.ee

Märg raske lumi võib välja venitada ka korrektselt pingutatud aiavõrgu. | Shutterstock

Taas on kätte jõudnud aastaaeg, mil paks lumekiht võib palju pahandust tekitada. Milline piirdeaed on lumele vastupidavaim, mida aeda ehitades tähele panna ning millised on tähtsad hooldustööd?

Vali aiatüüp hoolikalt

Kõige rohkem kasutatakse piirdeaedade ehitamiseks aiavõrku. Kuna võrk on piirdeaiamaterjalina soodsam kui puit, saab seda kasutades piirdeaia hulga soodsamalt rajada. Siiski on võrkaial meie kliimas ka miinuseid – rohke lumega võib talveperioodil võrk välja venida või lausa puruneda. Enamasti on põhjuseks raskete esemete toetamine aiale või hooletu lumelükkamine.
Tavalise punutud või keevisvõrkaia puhul on seda soovituslik mitte kasutada kohtades, kus on palju liikumist ja oht lumekuhjade tekkimiseks. Võrku on hea kasutada pigem majadevahelistel aladel ja aedade tagumistes nurkades.

Võrkpaneel on tavalisest aiavõrgust kindlasti parem piirdematerjal Eesti kliimasse, sest selle traadipaksus on 4-5 mm, mistõttu on see märgatavalt tugevam tavalisest võrgust. Valikusse kuuluvad nii kuumtsingitud kui ka PVC kattega võrkpaneelid, mida on võimalik pulbervärvida kõikides värvitoonides. See annab võimaluse sobitada võrgu värv näiteks aiapostide või maja fassaadiga. Lisaks on võrkpaneele võimalik tellida erinevates kõrgustes – alates 830 kuni 2530 millimeetrini. Võrkpaneel sobib kasutamiseks kõikjal. Seda just seetõttu, et võrkpaneelaed on tugevam ning ei lähe tavaliselt näiteks lumeraskuse all katki.

Võrgu kõrval on jätkuvalt populaarseks aiaehitusmaterjaliks puit, mida kasutatakse enim lippaia rajamiseks. Korralik lippaed on pika eluaega ning jätab tugeva ja turvalisema piirde mulje. Võimalikult pika eluea saavutamiseks soovitame aia rajamisel kasutada moodul-betoonsokleid või betoonist vundamenti, mis välistab puidu mädanemise. Ilma selleta on puit maapinnale lähemal ning võib kiiremini oma hea välimuse kaotada. Puit on ka lumele vastupidavam.

Antiikse suunitlusega või modernsema stiiliga majade juurde sobivad hästi metallaiad. Kui puitaedade ehitamisega saadakse enamasti ise hakkama, siis metallist piirete valmistamine tuleks usaldada mõnele firmale, kes selle keerulise töö ära teeb. Siiski soovitame hoiduda väga odavatest pakkumistest. Tihtilugu pakutakse Aasia päritolu toodangut, mille keevise kvaliteet ja värvikihi paksus ei pea meie kliimas vastu.

Metallaeda valides on palju võimalusi – valida saab erineva varbide pikkuse, paksuse ja nende paigutuse ning stiili vahel. Samuti on pakkuda laia värvivalikuga aiaposte nii kivist kui metallist.

Enne aia ehitamist tasub hoolikalt kaaluda, millise aiatüübi kasuks otsustada. Meie kliimas tuleb arvestada, et valdavalt on talved lumerohked ning just eriti linnades on probleeme lume paigutamisega. Kui sissesõiduteele sadanud lumi lükatakse harjumusest aia äärde, siis peab arvestama sellega, et lume raskus piirdele kahjustusi ei tekitaks. Märg raske lumi võib välja venitada ka korrektselt pingutatud aiavõrgu, seepärast tasub pigem eelistada võrkpaneele, puit- või metallaeda.

 

Väravad olgu reguleeritavad
 

Piirdeaia rajamisel ei saa ära unustada väravaid. Tavaliselt rajatakse majaesisele osale pisem jalgvärav ning suurem autodele mõeldud värav.

Jalgvärava valikutel on tähtsaimateks teguriteks kindlasti selle luku ja vasturaua ehitus. Samuti peaks kindlasti väraval olema reguleeritavad hinged, mille abil saab väravat lihtsalt loodi ajada, kui see peaks talvel külma ilmaga paigast nihkuma.

Autoväravatest on enim kasutusel tiibvärav. Selle valikul on oluline jälgida raami ja postide ehitust. Tiibväravate puhul soovitame kindlasti kasutada vähemalt 80x80mm ja paksema seinaga metallposte. Sarnaselt jalgväravale on ka nende puhul oluline kasutada reguleeritavaid hingesid. Samuti peaks väravate soetamisel jälgima, et kindlasti oleksid kaasas maariivi komplekt ja tabalukuaasad värava lukustamiseks. Hiljem on neid tülikas ning kulukam juurde osta.

Tiibvärav on populaarne hinna tõttu. Värava raami konstruktsioonid on lihtsamad ja nõuavad selle valmistamisel vähem tööd. Samuti on materjalide hulk ning tööaeg värava valmistamisel kordades väiksem võrreldes liugväravaga – sellest ka väravate hindade suur vahemik.

Küll aga muutub tiibvärav kallimaks, kui sellele lisada automaatika. Tiibvärava automaatika on teistsuguse ehitusega, sest mõlemale väravale on vaja kinnitada ajam ehk väraval on kokku kaks mootorit. Seetõttu on tiibvärava automaatika peaaegu poole kallim kui liugvärava oma. Tiibvärava suurimaks miinuseks loetakse seda, et talvel tuleb kogu tiiva ulatuses lund korralikult rookida. Eriti kehtib see nende väravate kohta, mis on varustatud automaatikaga. Kui väravate esised on paksu lund täis, võib automaatika ülekoormuse tõttu rikki minna.

Nendele, kes talvel väravaesist põhjalikult hooldada ei taha, on mõttekam paigaldada liugvärav, mida on mugavam avada ning see võtab ka vähem ruumi. Avamise teeb mugavaks see, et värav paigaldatakse kahele rullikule koos stabilisaatorjalaga ning värav jookseb mööda aiaäärt, kus on tavaliselt vähem lund. Liugvärava eeliseks on ka see, et kuna värava raam ning relsiehitus on jäigad, ei vaju värav lahtises asendis ära.

Väravate automaatika tasub soetada tuntumatest aiafirmadest ning soovitatav on see tellida koos paigaldusega, kuna tööle antakse tavaliselt mitmeks aastaks garantii. Samuti müüvad aiafirmad üldiselt kvaliteetseid ning vastupidavaid mudeleid. Enne automaatika ostmist tuleks spetsialistidega konsulteerida, et aia külge ei saaks liiga väikese jõudlusega mootor, mis võib talvel tõrkuda.

 

Hooldustööd tuleb ette võtta kiiremas korras
 

Enne suure lume tulekut tasub alati igal aastal piirdeaed ning väravad hoolikalt üle vaadata. Kui esineb kahjustusi või probleeme, siis saab olla üsna kindel, et raske lumekoorma all ja suurte miinuskraadidega need aina süvenevad.

Kui võrkaed on ära vajunud või välja veninud, tuleb seda kiiremas korras pingutada. Keevisvõrku pingutatakse võrgusilmade kaudu selleks tööks ettenähtud spetsiaalsete tangidega. Küll aga tasub enne töö teostamist konsulteerida spetsialistiga, sest ülepingutamine võib kaasa tuua postide äravajumise või võrgu purunemise. Punutud võrgu puhul on aga vajalik pingutustraadid üle pingutada. Vajadusel tuleb lisada uusi klambreid. Kui võrk on viga saanud, tuleb katkine osa võrgust ära lõigata ning tekkinud tühimiku asemele uus tükk punuda. Töö on loomult lihtne ning ei ole liiga ajamahukas.

Hetkel on veel temperatuur plusspoolel – jõuab veel puitaial kiired parandustööd teha. Värvkatte pragunemisel tasub need kohad üle värvida või immutada, et vältida uute pragude teket. Kui vesi satub pragudesse ning seal jäätub, võib see lipi katki teha ning kevadel tuleb see välja vahetada.

Metallaedade puhul tasub hoolikalt üle vaadata, et ei esineks roostetäppe. Aia eluea pikendamiseks tasub roostekohad liivapaberiga üle tõmmata ning seejärel uuesti üle värvida.

Enim vajavad enne lume ja külma tulekut hooldust liikuvad osad – väravad ning automaatika. Jalg- ja tiibväravate puhul tasub esiteks need ära reguleerida. Ajapikku võivad väravad pisut longu vajuda, seepärast tasub need aeg-ajalt üle vaadata ning reguleerida. Kindlasti tasub enne miinuskraade lukud korralikult õlitada, et vältida ebameeldivaid olukordi.

Liugvärava hooldamine on pisut ajamahukam, kuid sellega saab igaüks hakkama. Kahtluse korral tasub kindlasti paigaldajaga ühendust võtta. Liugvärava puhul tasub tähelepanu pöörata rullikutele – need tuleb lahti võtta ning lisada ilmastikukindlat määret. Samuti tuleb hoolikalt puhastada siinid ning neile määret panna. Vajadusel tuleb väravat reguleerida.

Üha populaarsemaks muutub väravaautomaatika kasutamine. Automaatika puhul tasub silmas pidada, et fotosilmad oleksid puhtad ning töökorras. Samuti tuleb veenduda selles, et vesi kuskilt sisse ei pääseks. Hammaslatt peab olema kinnitatud korralikult ning mööda rullikut korrektselt liikuma. Sageli unustatakse, et väravapultide patareid saavad ühel hetkel tühjaks. Külmaga aku mahutavus väheneb ja ebameeldiva olukorra vältimiseks tuleb patareid ära vahetada.

Kindlasti tasub meeles pidada, et väravate käiguteed tuleb hoolikalt lumest puhastada. Vastasel korral võib automaatika rikki minna.

Need näpunäited aitavad loodetavasti planeerida aia ehitamist ning meelde tuletada, et aeg-ajalt tuleb selle eest hoolt kanda. Eriti just enne talve, et juba raskemad ilmaolud piirdele viga ei teeks.

Allikas: TM Kodu ja Ehitus, Rasmus Dsilna

Artikli märksõnad