Uus põrand koju! Põrandakatted eri tingimustesse

Teija Aaltonen
PVC-põrandakattega saab sooja, pehme, kergesti hooldatava ja vastupidava põranda, aga paigaldamisel on vaja veidi rohkem oskusi ja täpsust kui laminaatpõranda puhul. | Tootja

Soovides põrandat uuendada, võib suur valikuvõimalus segadusse ajada: erinevaid põrandakattematerjale eri stiilides on jalaga segada. Sestap tasub enne selgeks teha, millist põrandat ja millistesse tingimustesse on vaja ja millised põrandamaterjalid parimini vastavasse ruumi sobivad. Korralikult tehtud eeltööd tagavad hea lõpptulemuse.

Elamises võib tekkida olukord, kus näiteks uus mööbel ei sobi kokku vana kulunud põrandaga. Niisiis oleks aeg põrandat uuendada, aga see võiks ju olla võimalikult lihtne, kiiresti tehtav ja muidugi ka hinnalt soodne.
Põranda väljanägemisega saab kujundada ühtselt kogu elamise või siis just eristada erinevad ruumid ja alad. Põrandaid saab katta üsna samal kombel kui seinu, erinevate materjalide ja pinnatöötlusega.


Kas vastupidav või trendikas?
 

Peredes, kus on väikesi lapsi ja lemmikloomi, eelistatakse muidugi selliseid põrandaid, mis taluvad pori ja kriimustusi ning millel mahakukkuv mahlaklaas kergesti ei purune. Kodudes, mille asukateks vaid kaks täiskasvanut, põrand sedavõrd riskialdis ei ole.
Inimeste igapäevaelu võib olla eri ruumides erinev ja samuti võivad põrandad olla erinevad: esikusse ja kööki sobib kergelt puhastatav ja niiskust taluv põrandamaterjal, magamistuppa jällegi rauget meeleolu tekitav ja sammukaja summutav põrandakate.

Olgu põrandakattematerjal milline tahes, aluspind peab enne põrandakatte paigaldamist olema kuiv ja ühetasane. Vaatamata kiusatusele lihtsamini läbi ajada unusta ülejalategemine – lainetavat vana linoleumi või reliini ei sobi jätta ühegi uue põrandakatte alla.


Enne uue paigaldamist vana minema!
 

Mõned põrandakattematerjalid vajavad hoolikamalt ettevalmistatud aluspinda kui teised. Juba enne ostmist, tasub materjali paigaldusjuhised üksipulgi läbi lugeda.
Kõiki põrandamaterjale vana peale panna ei sobigi. Kui vana põrand on nn ujuv parkettpõrand ja uuena soovitakse ujuvat laminaatpõrandat, siis laminaati otse ujuvale parkettpõrandale paigaldada ei tohi, vaid vana parkett tuleb enne üles võtta.

Kui asjaarmastajast remontija tahaks ise uue põranda teha, tasuks tal siiski osad põrandakattematerjalid välis
ada – näiteks moes olevad hästi suured keraamilised põrandaplaadid vajavad väga tasast aluspinda ja eriti täpset paigaldusoskust. Sellise põrandakatte tegemine on targem anda professionaalidele, sest isetegijal ei saa olla halli aimugi, kuidas asjaarmastaja tehtud suurtest keraamilistest plaatidest põrand välja võib tulla.
Kortermajad seavad omakorda keraamilistest plaatidest põrandate kasutamisele omad piirid, sest keraamilised põrandad ei vasta kortermajade sammumüra valjuse ettekirjutustele. Ja üleüldse peab sammumüra tase jääma alla 53 detsibelli; iga põrandamaterjali kohta saab vastava numbri teada kas toote valmistajalt või on see kirjas kasutusjuhises. Detsibellid saadakse normi piiresse ka vastava lisaisolatsioonikihiga, mis paigaldatakse uue põrandakatte alla.


Esmalt selgita välja põranda konstruktsioon
 

Kahjustunud ja veeavarii läbi teinud või nagisev põrand tuleb enne uue põrandakatte paigaldamist loomulikult korda teha. Eeltööd enne uue põranda paigaldamist on vaja teha eriti hästi.
Väikeelamus tehakse põrandatööde eeltööd selle kohaselt, kas põrand on alt tuulutatatav või tehtud tihedale alusele. Kui parandatakse betoonplaadile tehtud põrandat, on vaja kontrollida ka betoonile tehtud niiskustõkkekihi korrasolekut – kui betoonile tehtud bituumenikiht on kannatada saanud, võib katkistest kohtadest betoonist tulev niiskus hakata põrandapuitu kahjustama. Alt tuulutatava põranda puhul kontrollitakse õhutõkke, tuuletõkkeplaatide ja närilistetõkke võrkusid.

Kui majas on põrandaküte, tuleb sellega ka uue põranda valikul arvestada. Iga põrandakattematerjal põrandakütte puhul ei sobi. Korkvaibad ja laminaat ning plastist puiduimitatsioonid võivad soojusega nö elama hakata ja põrandasse võib puidu kuivamisel, kahanemisel ja lõhenemisel pragusid tekkida. Ebaühtlane põrandaküte võib ka kahhelplaate lahti kuivatada ja õhukene laminaat võib kannatada saada. Paigaldusjuhised on tootega kaasas.
Kõige õigem on enne uue põrandakatte paigaldamist kogu endine põrandakate ära võtta. Siis näeb ära, milline on aluspõranda olukord, et saaks seda vajaduse korral parandada. Ülakorruse põranda puhul on väga tähtis teada vahelae kandvusvõimet ja samuti, milline on heliisolatsioon.


Asbest jalge all!

 

Kergelt paigaldatavate uute põrandakatete puhul võib tekkida innukus kohe ja kiiresti uue põranda paigaldamisega alustada, ent tormata ei maksa – kõigepealt tuleb selgeks teha, milline on olemasoleva vana põranda olukord.

Vanade majade põrandate plastkatetes on üsna tõenäoliselt asbesti. Näiteks Soomes on selgunud, et kõigis 1920–1990 ehitatud hoonetes on kasutatud asbesti sisaldavaid materjale; enim kasutati asbesti 1960–70nendil aastail. Alles umbes 1995. aastast alates vahetusid asbestkatted plastpõrandakatete vastu.
Asbestvaip on nöörilaadne riba, plastpõrandakate rebeneb tükkideks. Kui asbesttoode on terve, siis see tervisele ohtlik ei ole, aga kui materjal saab lammutustöödel rikutud, tekib asbestitolmust oht tervisele. Asbesti sisaldavates hoonetes tohib lammutustöid teha vaid vastavat litsentsi omav inimene. Seega kutsuda vana põranda lammutustööd tegema ala spetsialist, kel on asbestitööde litsents.
Üks võimalus on aga tungivalt mittesoovitatav – kui vana põrandakatte otsustatakse jätta uue alla ja kui siis see vana põrandakate veidigi kuskilt katki või rebenenud on, hakkab ikkagi asbesti ruumiõhku lenduma.


Keedukatel
 

Kui asbesti sisaldav vaipkate isegi katki pole, siis selle vanale põrandakattele peale paigaldatud vahtplastmaterjal ja laminaat jätavad aluspinna ummuksisse ja see hakkab seal all nö hauduma. Asbestipomm muudkui tiksub varjatult ja kinnikaetult...

Üleüldse ei ole hea remontida põrandat sellisel kombel, et uus põrandakiht vana peale paigaldatakse – erinevatest materjalidest põrandakihid hakkavad kobrutama, hauduma ja omavahel reageerima. Ka puitpõranda peale pigaldatud plastpõrandakatte all tekib haudumine. Vana maja puhul ongi kõige mõistlikum kõigepealt selgitada välja, kuidas vana põrandat saaks remontida ja alles seejärel hakata tutvuma uute pakutavate põrandakattematerjalidega. Vana põrand peaks olema etaloniks, kui sellele tahetakse peale panna uus põrand – ei tasu mõtlematult vaimustuda uutest ja ilusatest põrandakatetest vaid nende väljanägemise põhjal.

Üks vigadest, mida vanades hoonetes tehtud, on moehullus: vesipõrandaküte, mis vanasse hoonesse lihtsalt ei sobi. Vanades puumajades on radiaatorid põhjusega seintele akende alla paigaldatud, et need akendest sissetulevat välisõhku soojendaksid ja selle siis ruumiõhku edasi laseksid. Tänapäeval tahetakse radiaatorid seintelt maha võtta ja saada põrandaküte, mis aga tekitab akende niiskumise ja need hakkavad hallitama – nii liigub niiskus akendelt edasi ka maja muudesse konstruktsioonidesse.

Teine tüüpiline viga, mida tehakse vanadesse majadesse põrandakütet paigaldades, on see, et põrandatalade vahetoed eemaldatakse, et põrandaküttevoolikud saaks paremini ära mahutatud, ja saepuru vahetatakse vahtplasti vastu välja – mõne aja pärast hakkab aga põrand nagisema ja nõtkuma.
Uue põrandakatte alla ummuksisse jäänud vana puupõrand võib hakata ettearvamatult nö elama: see võib kerkida, lõheneda, väänduda ja painduda, keset põrandat võib tekkida kummaline kühm. Kulunud puitpõranda lihvimine võib olla sobilikum lahendus kui selle peale uue põrandakatte paigaldamine.

Artikli märksõnad