Treeni aju keskenduma. 9 reeglit, kuidas saada eesliks

Siiri Lelumees

Molutamine on omaette kunst - seda tuleb tega õigesti. | Shutterstock

Ajul on tegelikult üsna vähe vaja, et teda tõhusalt kasutada. Ajuteadlane dr Jaan Aru räägib sellest, kuidas aju kõige paremini keskenduma panna. Keskendumine on nagu lihas: seda tuleb töökalt treenida, kusjuures tähtis on ka puhkamine.

Tartu ülikooli ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru alustab jutuajamist eesli pildiga – jah, eks me kõik oleme parajad eeslid, vähemalt selles, kuidas me oma aju kasutame. Aga eesliks olemine ei tähenda veel midagi halba. Näiteks dr Aru labori seinal on üks tore ütlus: "Kui oled terve päev virk nagu mesilane, tugev kui härg, vihud tööd nagu hobune ja õhtuks oled väsinud nagu koer, siis peaksid loomaarsti juurde minema. Ehk oled sa eesel." Teadlane selgitab selle ütluse üllatavat positiivset tähendusvarjundit: "Kui saad keskenduda, tähtsad asjad ära teha, tööd teha, siis tunned end hästi. Kui mina olen eesel, siis tunnen end õnnelikuna."

Kuidas saaksime aga paremini töötada, paremini oma aju kasutada? Ja miks me ei jaksa kogu aeg tööd teha?

"Aju ja keskendumine on nagu lihas: kui sa kasutad oma lihaseid, siis sa ei jaksa ka kogu aeg neid kasutada. Lihased väsivad, samamoodi väsib aju, kui ta keskendub. Kui inimene mõtleb, siis rabab tööd tema otsmikusagar, mis teisi ajupiirkondi kontrollib ja neid omavahel sobitab. See on keeruline tegevus ja aju jaoks raske."

Kuidas oma ajutööd tõhusamaks saada, selleks on reeglid, mis võivad tunduda esmapilgul kerged, ent elu näitab, et sageli on neid üsna keeruline järjepidevalt järgida.

 

1. Moluta ilma nutiseadmeta

"Me õpime ja mõtleme tõhusalt ainult siis, kui me keskendume. Tänapäeva inimesed mõtlevad, et nad on seda edukamad, mida rohkem nad tööd teevad. Neil on kogu aeg telefon lähedal, vaatavad aina töömeile: söögi ajal, lastega mängides, vannis olles, ööseks panevad äratuse peale, et vahepeal meile vaadata..."

Aga tegelikult ei pea kogu aeg tööd tegema – selleks, et töö oleks tõhus, ei tohigi seda kogu aeg teha. "Katsed on näidanud, et pidev mõtlemine, näiteks proovides mingit ülesannet lõpetada, ei vii lahenduseni. Lahendus tuleb just siis, kui inimene võtab aja maha – molutab. Otsmikusagar enam ei kontrolli ja aju saab mõtlemistantsu omapäi edasi teha. Kui oled olnud enne piisavalt keskendunud, siis sel hetkel, kui sa molutad, teeb aju tööd edasi ning lahendus tulebki."

Tänapäeva inimene aga ei oska molutada. "Näiteks tahaksid sa tööd tehes kuulda aju vaikseid ideid, mida ta on leidnud, kui oled molutanud ja probleemi kallal maadelnud. Aga kui inimene on molutamise ajal olnud nutitelefonis, siis domineerib tema ajus näiteks kamp eesleid," viskab dr Aru nalja.

Molutada saab hästi jalutades, kaunist loodust imetledes, vannis mõnuledes, laste mängimist vaadates. "Muidugi võib ka jalutades mingile probleemile keskenduda, aga sel juhul tasub seda teha ainult veidi aega, näiteks 25 minutit, ja siis lasta mõte jooksma. Sest inimesel on vaja ka sellist aega, mil kuulata vaid iseenda aju."

 

2. Keskendu ühele ülesandele

Rööprähklemine on väga ebaefektiivne töömeetod. Seda on tõestatud ka katsetega. Näiteks tegi dr Aru töörühm katse õpilastega, kes kuulasid kahte muinasjuttu ja siis vastasid paarile küsimusele nende kohta. Esimest muinasjuttu kuulates räägiti nendega samal ajal nutitelefoni kaudu Facebookis, teise loo ajal nad lihtsalt kuulasid. Mitut asja korraga tehes kahanes õpilaste võime tekstist aru saada tunduvalt.

"Muide, ka naised, vastupidi levinud arvamusele, ei ole paremad rööprähklejad," leiab dr Aru.

Me õpime ja töötame tõhusalt üksnes siis, kui keskendume ainult ühele ülesandele – siis liigub aju probleemi lahendamisel kõige kiiremini edasi. "Aju aga on kerge häirida: kohe, kui tuleb mingi segaja sisse – telefon piiksub, näeme, et kirjakastis on üks uus meil –, segab see meid tohutult. Põhjus on selles, et meie aju ei ole loodud tänapäeva töökeskkonna jaoks. Aju kujunes evolutsiooni käigus välja ajal, kui tal olid hoopis teistsugused ülesanded. Korilased pidid olema kogu aeg erksad, et vajaduse korral põgeneda. Enam me sellist ärksust ei vaja. Kui kogu aeg kuskil midagi vilgub ja häälitseb, on ajul raske keskenduda."


3. Pane segajad kinni

Et keskenduda, tuleb segajad eemaldada. "Pane telefon laualt ära; klõpsa kinni kõik arvutiaknad, mida sa otseselt ei vaja; kui võimalik, tööta vaikses ruumis. Ideaalis lähed oma mõtlemise kapslisse. Katsed on näidanud, et isegi kui telefon on laua peal, segab see tööd ja keskendumist."

 

4. Planeeri oma aega

Teine probleem dr Aru sõnul on seesmised segajad: "Hääled ajus ütlevad, et pean midagi veel päeva jooksul tegema, mõte läheb rändama: "Pean lapsed lasteaiast ära tooma"; "Mida ma küll õhtul süüa teen?". Ajus on eesmärkide sasipundar."

Kõige parem on seesmistest segajatest lahti saada aja ja tegevuste planeerimisega. "Sa paned tähtsuse järjekorras kirja, mida ja millal pead tegema. Siis võtad nimekirjast ühe asja ja keskendud ainult sellele ülesandele – see on praegu kõige tähtsam asi, mida teha."

 

5. Tee tippasju tippajal

Tähtsad asjad tuleks panna oma võimekuse tippajale – ajale, mil mõte liigub kõige paremini. Sel ajal ei peaks tegema koosolekuid või muid vähem keskendumist nõudvaid ülesandeid, vaid kõige rohkem keskendumist vajavaid asju.

 

6. Viiluta tööülesanded

Aga isegi siis, kui oled välja sõelunud kõige tähtsama ülesande ja teed seda enda jaoks kõige tootlikumal ajal, võib juhtuda, et keskenduda on ikkagi raske. Tekib mõte: täna ei ole see päev, ega ikka ei jaksa täna teha, teen hoopis homme... "Aju on super edasilükkaja – ta on nii laisk, et tahab alati asjade tegemist edasi lükata. Just selle pärast jätavad inimesed oma asjad viimasele minutile," põhjendab ajuteadlane.

"Üks lihtne viis sellest lõksust pääsemiseks on tööülesannete viilutamine. Kui pead näiteks pidama ettekande, võid teha ainult kaks slaidi; kui pead lugema läbi pika ja keerulise lepingu, sead eesmärgiks aru saada ainult lepingu esimesest leheküljest; magistritööd tehes kirjutad algul vaid kaks lõiku jne.

Esimene viil peaks olema teoks tehtav umbes 25 minutiga. Niimoodi, väikeste sammudega, saab alustada ja viia ülesande ka lõpule."

 

7. Tee pause ja vajadusel tuku

Iga 25 minuti järel võiks teha väikese pausi, püsti tõusta ja liikuda. "Isegi magada võib, kuigi seda ei maksa teha üle kümne minutit. Pärast väikest pausi oled loovam ja suudad kergemini keskenduda," soovitab ajuteadlane.

 

8. Treeni keskendumise musklit

"Kuna keskendumine on nagu lihas, siis on seda võimalik treenida, selles on võimalik paremaks saada. Alustada võib ka 40 sekundist või neljast minutist, aga eesmärk peaks olema paremaks saada."

Kuidas keskendumist treenida? "Tuleks treenida just seda, mida pead tegema, olgu see siis köielkõnd või ettekande kirjutamine. Tuleb proovida keskenduda pikemalt ja paremini. Seda tuleks võtta sportlikult ja pidada skoori. Väikesed sammud aitavad edasi areneda ja nii saadki oma tööülesannetega paremini hakkama."

 

9. Aruta tulemuslikult

Probleemide üle tasub arutleda teistega. "Inimeste vahel toimub ideede vahetus, mis on kasulik. Kasulik juba selle pärast, et ideed võivad tunduda alguses super head, aga kuna meie ajus puudub tsensuur, siis võib asja arutades selguda, et nii see ikka ei ole. Teised inimesed võivad näha ilmselgeid asju, mille peale me oleks pidanud ka ise tulema, aga mille peale me ei tulnud. Kuulates, mida teistel on sinu ideede kohta öelda, tekivad ajus uued mõtted, uued ühendused, ja nii sünnibki innovatsioon."

Kokkuvõtteks ütleb dr Jaan Aru naerdes: "Need ongi üheksa reeglit, et saada eesliks." Eesliks, kes teeb keskendunult tööd ja on sealjuures õnnelik.

 

Artikli märksõnad