Soklile kaunis kivikate

Kirsi Laamanen
Veekindel, kuid hingav kivikate kaunistab maja soklit. | Rakennusmaailma

Traditsiooniline killustikukrohv on paljude eramute vundamentidel. Hästi paigaldatud traditsiooniline kivikillustik kaitseb endiselt oma kohta sokli pinnakatete kuningana.

Turule on tulnud uusi soklite katmiseks mõeldud pinnakattevahendeid. Killustikukrohvimine ei ole just kõige kergem töö, kuid lõpptulemust vaadatakse aastaid, seega töö peab olema korralikult tehtud. Ja pealegi, kõik ei peagi alati nii lihtne olema. Hõõrdkrohvid on sokli pinnakattena kanda kinnitanud nii professionaalide kui ka amatööride seas, seda ehk töö lihtsuse ja kiiruse tõttu võrreldes traditsioonilise killustikukattetöödega.

Soklite pinnakattetöödel ollakse üldjuhul siiski neljakäpukil, nii et see ei muutu kindlasti kunagi liiga lihtsaks tööks pinnakatte materjalist hoolimata. Lisaks kasutatakse jätkuvalt ka värve, kuid õnneks tänapäeval osatakse juba valida maja vundamentide kaunistamiseks hingavaid värve, mis tagavad pika kasutusea ja on hooldevabad.
Olgu pinnakatteks mõeldud toode milline tahes, kena lõpptulemuse saavutamiseks tuleb aluspõhi siiski väga hoolikalt ette valmistada.


Betoonsokkel aluspinnana
 

Selle objekti sokkel oli valatud betoonist, milles oli näha vormilaudade jälgi. Enne pinna krohvimistöid lihviti suuremad tüükad ja ebatasasused lihvimiskivi abil maha. Vineervormi abil valatud sokli puhul ei oleks pinda olnud üldse vaja tasandada.
Vineervormiga valatud soklite puhul on tsemendiliim tõusnud pinnale ja seega moodustab kindla, õhku mitteläbilaskva kihi. Seda pinda tuleb enne pinnakatte uuendustöid lihvida, freesida või näiteks liivapritsiga puhastada.
Vanad värvikihid tuleks samuti enne uue katte paigaldamist eemaldada, kui soovitakse probleemivaba ja pika elueaga soklit.
Värvi lahtitulemine pinnalt on sageli tingitud maapinnast tõusvast niiskusest, mis kisub sileda pinna lahti. Värv on tavaliselt selleks tihedaks pinnaks, kuid tsemendiliim, mis jääb valamisel betoonikihi pinnale, on sama halb kui mittehingav värvikate. Peale lihvimist pühitakse harjaga tolm ära, sest see vähendab oluliselt pinnakatte nakkumist.

Sokli kuiva pinda tuleb enne tasandamistöid niisutada. Veega ei tohiks muidugi liialdada, kergest niisutamisest piisab. Pinnakattena kasutati Weber Vetonit 410 õhukest krohvimissegu. Tegemist on kiududega tugevdatud seguga, mis sobib lisaks soklite korrigeerimisele kasutamiseks ka paljudes teistes kohtades, näiteks fassaadidel, niisketes ruumides ja üldjuhul kõigil kivipõhjalistel pindadel nii sise- kui ka välistingimustes.

Segul tuleb lasta kuivada vähemalt kaks päeva, enne kui saab hakata pinnakattetöid tegema. Segukihtide paksus ja ilmastikuolud mõjutavad kuivamisaega tunduvalt. Märja tasanduskihi peale ei tasu loomulikult pinnakatet teha. See krohv nagu kõik teised nn uue ajastu tsemendipõhised segud ja krohvid nõuavad alati mehaanilist segamist.
Lihvimiskiviga pühitakse kuivanud kattest pahtlilabida jäljed kergelt ära ja eemaldatakse tolm harjaga.


Kattekiht
 

Enne uut kivikatet aluspõhi krunditi. Krundi ülesandeks on parandada nakkumist ning tasakaalustada aluspinna imamisvõimet. Seeläbi pikeneb katte tööaeg. Krunti on võimalik peale kanda pintsli, rulli või pihustiga. Seda ei lahjendata veega, vaid kasutatakse otse pudelit nii nagu see on. Krundi kuivamisaeg on ligikaudu 24 tundi. Kivikate on samuti valmistoode kasutamiseks otse purgist. Seda nagu muidki samalaadseid avage-kaas-ja-kasutage-tooteid peaks siiski enne pealekandmist õrnalt segama.
Sel soklil kasutasime musta katet, kivisuurusega kaks millimeetrit. Kivikate kantakse terasest pahtlilabida abil soklile alt ülespoole, mille järel kate tasandatakse külgsuunas tõmmetega. Pind muutub tõesti siledaks, ühtlaseks ja silmapaistvaks, nagu üks killustikuga kaetud sokkel olema peab.

Traditsiooniliste killustikukattekivide suurus on 2–5 mm, seega täpselt samasugust kivipinda ei ole selle uue tootega võimalik teha, kuid see ei ole kindlasti ka eesmärk. Weberi uut kivikatet on saadaval neljas värvitoonis ja erandina on punaste kivide suuruseks 1,5 mm.

Kivikatte põhimaterjal on märjast peast valge ja ka värskelt soklile kantuna paistab seetõttu hallim. Kivikate aga muutub kuivades läbipaistvaks, mistõttu kivi värv läheb tugevamaks ja hall toon kaob. Pinna struktuuri võib mõjutada ka töömeetoditega. Kivikatet on võimalik ka vastava seadmega seinale pritsida, sellisel juhul jääb tulemus sakilisem kui pahtlilabidat või hõõrutit kasutades.
Materjalikulu sõltub töömeetodist ja kivide suurusest, kuid pahtlilabidat kasutades on see 3,5–4,5 kg/m2. Sellest veekindlast, kuid hingavast kivikattest tuleb kindlasti uus kuum toode soklikatete niigi kirjusse seltskonda!

img_0068_dia_3_a.jpg

Enne uut kivikatet tuleb aluspõhi kruntida.
Rakennusmaailma

Artikli märksõnad