Asbest on kiuline silikaatmineraal, mida kasutatud ehitusmaterjalina heade tuletõkke-, soojustus- ja elektriisolatsiooni omaduste pärast. See on vastupidav tugevdusaine, kaalult üsna kerge, hea painduvusega ning parandab ruumide akustilisi omadusi.
Hästi säilinud asbesti sisaldavad materjalid ei ole probleem, aga kui pinnad on viga saanud, võib just lammutustööde ajal õhku levida asbestitolmu; selle sissehingamine soodustab kopsuvähi ning asbestoosi, mesotelioomi ehk kopsukelme- või kõhukelmevähi teket ja muid kopsukelme haigusi.
Asbest ja suitsetamine koos tõstavad vähki haigestumise riski isegi 50 korda. Seega: suitsetajail, kes on sunnitud töötama asbestiga, tasub suitsetamine koheselt lõpetada või loobuda tööst asbestiga!
Asbest on ohtlik, kuna selle kiud ei tule inimese organismi sattununa sealt enam välja. Isegi lühiaegne asbestitolmus viibimine võib päädida haigestumisega. Üldiselt tekib haigestumine siiski pikaajalise mõju tulemusel ja risk kasvab asbestiga kokkupuute suurenedes.
Uuringud toeks kinnistuomanikule
Asbestiuuringute tegijal on kahetine roll: esmalt peab ta kindlustama, et töömeestele ja tööpiirkonnas viibijaile ei oleks lammutustööde ajal ohtu, teisalt arvestama, et kinnistuomanikul poleks vaja teha asjatute ohutusmenetluste tõttu lisakulutusi. Professionaalne asbesti- ja teiste kahjulike ainete mõjude tundja on sõltumatu nii töövõtufirmadest, ametnikest kui ka laboritest – seega nagu kinnistuomaniku jurist kahjulike mõjude vallas.
Pelgalt juhuslikust kohast võetud näitetüki analüüsimine ei pruugi aga anda kõikehõlmavat pilti lammutustolmu ohtlikkusest: näiteks isegi kui plaadikinnitus- ja vuugisegud on asbestivabad, võib all olev tasandussegu sisaldada tugevdusena asbestikiude.
Peab teadma ka tehnilist asbesti kasutust – kas asbesti on lisatud materjalidele näiteks tugevuse lisamiseks või tulekindluse tõstmiseks. Üle maailma on loetletud üle 18 000 toote, mis sisaldavad asbesti. Seepärast peab ohtlike ainete spetsialist suutma ära tunda erinevaid materjale ja ehituskonstruktsioone, mida eri aegadel kasutatud. Samuti peab olema hea teadmine sellest, millal lammutustöödel asbestikiud tolmustuvad. Krohvikihtide ja torustikeisolatsiooni lammutamisel tolmust ei pääse ning kinnitamismoodused ja -ained võivad olla probleemiks näiteks vinüülpõrandakatete puhul.
Hilinemine läheb kalliks maksma
Odavaim on alati juba eelnev asbestiuuring teha ja teha see kindlasti enne, kui üldse mingi tööga pihta hakatakse. Kui töövõtja hakkab materjaliuuringuid tegema töö ajal, tekib probleeme ajakavast kinnipidamisega ja turvalisusmeetmete rakendamisel. Võib juhtuda, et näiteks vee- ja kanalisatsioonitorustike või mingi muu remont hakkab venima ja ka läheb maksma palju rohkem kui eelarveliselt on arvestatud.
Ülejala tehtud asbestiuuringud lähevad kalliks maksma. Ainuüksi kogemusest ehitustehniliste ja vanade töömeetodite tundmisel ei piisa. Proovitükkide võtmine ning nende kättesaamise viis on olulised, et saada usaldusväärne uurimistulemus lammutusele mineva objekti suhtes. Muuhulgas on kasutatud nn asbestikoera. Hoolimatult tehtud asbestiuuringud lähevad kalliks maksma kui töövõtja ärkab alles siis, kui töid juba alustatud.
Salakaval saatan
Põhiline probleem on see, et asbesti võib esineda väga erinevates materjalides. Asbesti sisaldusest teadasaamine nõuab õigeid menetlusi ja katsetükkide võtmist, millest võimalikud asbestikiud tuvastatakse mikroskoobi abil. Osadel juhtudel, nagu näiteks mineriitplaatide puhul, on juba tootenimetuse põhjal teada, et selles on asbesti.
Asbesti ohtlikkust ei osata õieti hinnata. Sellega seotud tervisehädad ilmnevad alles aastakümnete pärast. Ilmselt oleme kõik millalgi enese teadmata sisse hinganud asbestikiude, kuid väikese koguse puhul pole hüsteeriaks siiski põhjust. Meditsiinis mõõdetakse asbestiriski tööaastatega.
Haigestumisele altiks muutumist on samuti raske määratleda, sest asbestitolm liigub ja sadestub erinevatel viisidel: näiteks asbestipritsimise järel tööriideid tuulutades või halvasti korraldatud lammutustöödel ventilatsioonikanalitesse levides ja sealt veel aastaid tasapisi siseruumide õhku sadenedes.
Teave on kergelt leitav
Kuna nüüdisajal on asbesti ohtlikkus üleüldiselt teada, on kerge leida teavet, kuidas uurida asbestisisaldust konstruktsioonides ning toimida asbestitöödel.
Mõistagi pole asbest inimese tervisele ainus ohtlik ehitusmaterjal, mida lammutustöödes leidub. Hingamisteid võivad ärritada ka mitmesugused hallitusseente lenduvad eosed ja mineraalainete tolmud, sadestudes ka õhustuskanalite seintele, nii et ruumide siseõhk on halb ka lammutustöödeta.
Näiteks vanasti oli linnade gaasiküttetrasside kõrvaltoode odav kivisöetõrv, mida kasutati puidumädaniku tõrjeks ja niiskustõkkeks. Kivisöetõrv sisaldab kreosooti, mis on ohtlik siseelundite vähki ja pärilikke kahjustusi tekitavate ühendite tõttu. Nahale sattununa võib kreosoot tekitada nahakirvendust ning -punetust ja hingamisärritust. Kreosoodiga immutatud puidust, näiteks vanadest raudteeliipritest, eraldub õhku või leostub pinnasesse mürgiseid ühendeid.
