Paarismaja vaheseinast kaob soojus! Kui naaber ei küta, siis istu ka jahedas ja tuuluta

Kairi Oja
Kui naabrid on võrdselt hoolsad ja vastutustundlikud, siis nende kodusid lahutav vahesein sooja kummalegi poole välja ei anna. | Shutterstock

Nüüdisaegseid paarismaju ühendab omavahel enamasti kas siis puukuur või panipaik, nii ei saa naabri lähenemine kütmisele teisele saatuslikuks saada. Ent on ka vanemat tüüpi maju, mis koos nagu siiami kaksikud ning kui siis üks kahest osapoolest kütmist ei harrasta, on teisel "sundabielu poolel" vesi ahjus. Õigemini – seina peal või laes.
 

Elu paarismajas meenutab abielu – kui üks osapool koosellu ei panusta, läheb elu tihtipeale keeruliseks ning panustava poole motivatsioon kaob ajapikku samuti. Vahe on vast suurim selles, et abielu on võimalik lahutada, ent paarismaja kaht osapoolt teineteisest lahutada on raskem, kui mitte et võimatu.

Suvel ei anna ühe osapoole väiksem panustamine kuigivõrd tunda, ent kütteperioodil on resultaat tajutav, sest tegemist on puhta füüsikaga, täpsemini termodünaamikaga. Ilmneda võivad märjad laigud seintele või siis tekib siia-sinna mõni hallitusohule viitav tumedam paik. Teadjad pahteldavad ja värvivad neid laike hallitusvastase kraamiga, kuid pahatihti võib olla tegemist jäämäe tipuga.


Soojus läheb soojemalt kehalt külmemale
 

Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg ütleb, et vastavalt termodünaamika teisele seadusele saab soojus minna vaid soojemalt kehalt külmemale. "Seega ei ole vahet, kas soe läheb toast läbi seina külmemasse õue, soojendab tuppa lastud värsket ja külma õhku, naabri korterit või teist majapoolt," lausub Selg. "Kui naabri korter oleks sama soojaks köetud kui esimene korter, siis selles suunas soe ei liigu," täpsustab ta.

Soojuse liikumine on Selgi sõnutsi seda intensiivsem, mida suurem on soojuste erinevus. "Nii jahtub punaseks kuumutatud nõel toas hetkega, samas kui kraadi võrra soojem keha jahtub kaua," valgustab Selg. Termodünaamika A ja B ütleb, et soojuse liikumine kestab, kuni temperatuurid on ühtlustunud.

"Maja seina soojustamisega saame vaid aeglustada sooja liikumist. Aga iga soe asi jahtub külmemas keskkonnas, kui me ei anna lisasooja ehk energiat juurde," kostab Selg.


Mittekütja elab kütva naabri arvelt
 

Kuna päris kütmata majad ja korterid lagunevad suhteliselt kiiresti, võib Selgi sõnul väita, et naaber, kes ei küta, elab oma tuba kütva naabri arvelt. "Samas oleks hoolsa elaniku kulud sama suured ka siis, kui tema hooletu naabri asemel oleks paljas õhk või õu. Soe liiguks ka sinna," selgitab ta. "Ent kui naabrid on võrdselt hoolsad, siis nende vaheline sein sooja kummalegi poole välja ei anna," lisab ta kaaluandva täpsustuse.

"Kindlasti oleksid hoolsa inimese närvid korras, kui ta enda ümber hooletust ei näe. Aga ega liigselt muretseda ka tasu," sõnab Selg.


Paarismajja vali mõistlik naaber
 

Sestap tasub Selgi sõnul soetada paariselamu vaid koos mõistlikku kaasehitaja / -omanikuga. "Enamasti tehakse siseseinad arvestusega, et need on kahe sooja ruumi vahel – see tähendab, et neid ei ole soojapidavaks ehitatud. Seega liigub läbi maja sisese seina soe lihtsamini kui majast läbi sooja ja külma (õue) vahele ehitatud seina," valgustab ta.

Selg ütleb, et ei tea olevat sellesisulist õiguslikku regulatsiooni, mis kohustaks paarismaja mõlemat asukat ühteviisi kütmisse panustama. "On olemas küll viide võlaõigusseaduses, et igal inimesel on õigus eeldada, et kaaskodanikud järgivad head tava. Nii, nagu eraldi ei lepita kokku, et igaüks käib "asjal" tualetis, mitte ei aja oma asju toanurgas, ei ole muidki ebatavalisi käitumismustreid eraldi nimetatud, sest on asju, mida peetakse ilmseks ja loomulikuks," jätkab ta selgitustööd.

Sestap saab tema sõnul ühiselt kasutatava vara puhul eeldada, et kõik kasutajad järgivad "head tava" – see on tava, mida tavaliselt järgitakse, st mõistlik käitumine.

"Tõsi, tsiviilkohtu kaudu saab tsiviilmenetluse raames nõuda kohustatud poolelt kas kohustuse täitmist või kahjutasu. Kohustuse tekkimise allikas ei ole ainult leping, vaid piisab õigustatud ootusest, et teine pool täidab norme, mida temalt eeldatakse," kostab Selg.


Kütmata majapool hakkab lagunema
 

Maja või majaomaniku jaoks on Selgi sõnutsi suurem ja sisuline traagika, et majapool, mis on kütteta, laguneb. "Maja on ehitatud tervikuna. Kui üks majapool on kas näotu või päris lagunenud, vähendab see ka terve maja väärtust oluliselt. Ja me ei saa väita, et on üks pool ja teine pool," kostab Selg. "Paljud maja osad – vundament, kommunikatsioonid ja katus – on maja peale ühised. Kui üks osa on kas tugevalt kahjustunud või katki, siis see vähendab kogu maja väärtust või muudab selle koguni päris väärtusetuks," räägib Selg ja lisab naljatades näite, et pole olemas pooleldi riknenud kanamuna.


Millest kõnelevad märjad seinad?
 

Mikko Selg ütleb, et märgade seinte puhul peab soojas ruumis olema õhus see niiskus, mis saab külma vaheseina peale sadeneda (kondenseeruda). "See on sama protsess, mis põhjustab suveööl õhu jahenedes kaste tekkimise maapinnale ja mujale – 20 plusskraadi juures saab õhus olla umbes 15 grammi veeauru, 0 kraadi juures aga umbes 5 grammi. Soe niiskust sisaldav õhk annab jahtudes selle niikuse välja. Ja see sadeneb eelkõige külmale pinnale," selgitab ta.

Suuri lahendusi puhuks, kui teine "osapool" kütmisse sugugi ei panusta ja ka meeldetuletuste peale õppust võtta ei taha, Selg ei näe. "Võimalus on müüa suvel, pärast korralikku sanitaarremonti oma valduses olev maja või korter. Tulenevalt füüsikaseadustest on sellised hooletusse jäetud majad suunatud hävimisele ebamõistlikult kiiresti," lausub Selg. "Soovitus on põgeneda, kuni veel võimalik," sõnab mees.


Niiskus pole kõige hullem mure
 

Selg ütleb, et tegelikkuses polegi niiskus kõige suurem probleem – olulisim murekoht on hoopis asjaolu, et talvisel ajal kipub õhk tubades liialt kuiv olema.

"Hallitusega on aga teine lugu," jätkab ta. "Mükotoksiinid ehk seente elutegevusest tekitatud toksilised ühendid on sageli silmaga nähtamatud. Nende hulka ei saa silmaga määrata. Toksiinid nagu nimigi ütleb, on mürgised," räägib Selg, kelle sõnul võivad need põhjustada igasuguseid probleeme.

Nii soovitab Selg lähtuda lihtsast põhimõttest: kui silmaga on näha et hallitab, on tegu probleemiga.

Selg jätkab, et seened on remondiga kõrvaldatavad. "Kui vahesein on külm, tuleb see ehitada sama soojaks, nagu on välisseinad, ja probleemi köetavas pooles asuvas elupaigas ei ole. Maja kui terviku jaoks aga probleemid kasvavad. Köetava toa kaudu saadud soojus võib-olla hoiab naabermajas kõige halvema ära. Kui sein nüüd soojaks ehitada, hakkab maja lagunema kiiremini."


Häid lahendusi ei pruugi olla
 

Kui üks maja osapooltest on pikemat aega kütmata, on probleem Selgi sõnul tõsine, aga sisulisi häid lahendusi ei ole ega tule. Kondensvett tekkivat tema sõnul vähem, kui hoida köetav majapool kuivem või jahedam. "Naljaga pooleks võiks öelda, et kui oleksin sarnases olukorras, paneksin selga soojad riided ja kütaksin tuba vähem. Lisaks on oluline tubade tuulutamine. Nullist kahekümne kraadini suureneb niiskuse hulk õhus kolm korda, vastava loogika alusel käitub ka kondensvesi," selgitab Selg.

Vastavalt käitub ka kondens. "Naabri sein on külm, sinna sadeneb soojemast õhust rohkem niiksust. Ent kui õhk on jahedam, on probleem samuti väiksem."