Otsustasid kataloogimaja kasuks? Vead, mida tuleks eeltöödel vältida
Kairi Oja
Suurim viga vundamendi ehitusel on pinnase kandevõime ja hoone koormusega mittearvestamine. | Tüüpprojekt.ee

Kehvale vundamendile korralikku maja ei raja: pinnasest ja selle heakorrast sõltub palju. Vundament kui maja tähtsaim osa tagab terve hoone stabiilsuse ja eluea. Sestap on hädavajalik arutada teemat spetsialistidega, selmet vaadata naabrit – isegi naaberkrundid võivad olla geoloogiliselt väga erinevad.

Õiget otsust aitab Paladjuki sõnul teha krundil teostatud geoloogiline uuring, mida ei tohi aga segamini ajada geodeetilise alusplaaniga. "Geodeetiline alusplaan tegeleb krundi topograafia ja muude krundil esinevate objektidega, kuid ei anna ülevaadet pinnase struktuurist ja kandevõimest," täpsustab Tüüpprojekt.ee juht Andrei Paladjuk.


Enne ehitust geoloogiline uuring
 

Niisiis tuleks alustada hoonestustingimuste väljaselgitamisest. Paladjuki ütlust mööda tuleb kasuks detailplaneering, mis tihtipeale annab ülevaate nii võimalikust arhitektuursest stiilist, lubatud ehitusalast kui ka tehnovõrkude olemasolust. "Muuhulgas peaks selguma pinnasevee tase ja selle ärajuhtimise võimalused: drenaažitorustik ning kraavid. Kui detailplaneering puudub, tuleb küsida kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimusi," jätkab Paladjuk.

Oluline probleem maja ehitamisel võib Paladjuki hinnangul olla pinnasest eralduv radioaktiivne gaas radoon. "Eriti Põhja-Eestis on see levinud. Üldist ülevaadet pinnase radooniohtlikkusest annab internetist leitav radooniriski kaart. Kui tekkib kahtlus, et koht võib olla radooniohtlik, oleks vajalik enne vundamendi ehitamist tellida radooni mõõtmine pinnasest ning vajadusel näha ette vastavaid kaitsemeetmeid."

Vundamendi tüüp ja ehitusmaterjal sõltub Paladjuki sõnul nii maja kaalust kui geoloogilistest tingimustest. "Levinuim neist tüüpidest on lintvundament, mida peetakse ka soodsaimaks," märgib ta ja lisab, et see ei pruugi alati nii olla. "Teatud juhtudel on näiteks plaatvundament mõistlikum valik. Lõpliku otsuse peaks langetama projekteerija, tuginedes tehnilisele informatsioonile ning tellija rahalistele võimalustele."


Pinnaseinfost sõltub ehituse maksumus
 

Ehitusfirma Buldanek tehniline konsultant Margus Laats on veendunud, et mida rohkem on eelnevat infot krundi pinnase kohta, seda täpsemalt ja hinnaoptimaalsemalt on võimalik projekteerida vundament antud konkreetsele hoonele, antud konkreetsel krundil. "Ehitada saab väga erinevate pinnastega kruntidele, aga mida kuivem on pinnas, seda parem, ning mida kõrgemal on kandvad pinnasekihid, seda optimaalsema vundamendi saab rajada," valgustab Laats.

Laats on samuti seda meelt, et kõige õigem on alustada ehitusgeoloogilise uuringuga, mille teostavad sellele spetsialiseerunud firmad – nt Reib. Selle tulemusel selgitatakse välja antud krundi pinnase niiskusrežiim ja krundi pinnasekihtide kandevõime ja paksused. "Krundi ettevalmistamiseks saab inimene ise teha peamiselt võsalõikuse ja heakorra töid," lausub Laats. "Vundamendi peamine roll on võtta vastu hoonelt tulevad koormused ja jagada need ühtlaselt pinnasele," ütleb ta. Vundamendi lahendus luuakse projekteerimise käigus ning selle projekteerimisel lähtutakse peamiselt hoone koormustest ja pinnase kandevõimest, mis selgitatakse välja ehitusgeoloogilise uuringu kõigus. "On ilmselge, et ühekordne puitkarkasshoone ja mitmekordne kivikonstruktsiooniga hoone tekitavad erinevaid koormusi ja vajavad erinevaid vundamendilahendusi," jätkab Laats. Lisaks lahendatakse tema sõnul vundamendi projekteerimise käigus ka vundamendi hüdroisolatsiooni lahendus, mis sõltub pinnase niiskusrežiimist.


Tüüpvead vundamendi ehitusel
 

Suurimate vigadena vundamendi ehitusel toob Laats välja pinnase kandevõime ja hoone koormustega mittearvestamise, mille üks tagajärgi on ebaühtlaselt vajuvad hooned ning praod konstruktsioonides. "Teine tagajärg võib aga olla üledimensioneeritud vundamentide ehitus, mis on valus ennekõike tellija rahakotile. Veel on suur viga pinnase niiskusrežiimist tulenevate asjaoludega mittearvestamine," märgib Laats ja lisab, et tihtipeale jäetakse vundamendi konstruktsioonid hüdroisoleerimata koguni niisugustes olukordades, kus see oleks pinnavee taseme tõttu hädavajalik, et konstruktsioonid kestaksid. "Sageli valitakse ka mittetoimivad hüdroisolatsioonilahendused ehk see justnagu on loodud, kuid ta ei tööta nõuetekohaselt."

Telli terviklahendus

Vundamendi ehitamisel tasub ehitajalt tellida vundamendi terviklahendus, mitte ainult müürid. Terviklahendusega lintvundamendi ehituspakkumises peaks Laatsi sõnutsi olema kajastatud: hoone mahamärkimine ehitusgeodeedi poolt, pinnase koorimine, vundamendisüvise kaeve, üleliigse kaevise äravedu (kui on vaja ära vedada), taldmiku killustikaluse ehitus (vajadusel), taldmiku aluse tugevusmõõdistus, taldmiku ehitus, vundamendi müüritise ehitus, vundamendi hüdroisolatsioonitööd, vundamendi soojustustööd, drenaaži ehitus (vajadusel), sadeveedrenaaži ehitus (vajadusel), hoone sisesed tagasitäited, hoone välised täited, hooneväline pinnasesisene kaldsoojustus, põrandate ehitus, põranda aluste ja põranda siseste tehnosüsteemi osade ehitus (sh veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte torustikud ja elektrikaablid).

Laats kinnitab, et kui eelnevalt nimetatud tööd tehtud, tuleb valminud vundament üle mõõta. "Kui mõõdud klapivad, ongi vundament valmis maja püstitamiseks," lausub ta.

Veel on majatootjatele oluline, et ehitatava vundamendi mõõdud oleksid vastavad projektile – seda nii kõrgusmõõtude ühtluse kui seinte pikkus- ja diagonaalmõõtude osas. "Pole harvad juhused, mil kliendi leitud ehitaja tehtud vundamendile ei mahu ära majatootja toodetud maja Vundamendi ümberehitamise on aga väga kulukas. Sestap on oluline korralikult projekteerida, leida õige ehitaja ja kindlasti mitte ära unustada ehituse omanikujärelevalve vajalikkust – kõik see aitab kaasa heale ja hinnaoptimaalsele tulemusele," teab Laats.

Elementmaju ja fassaadielemente tootva Loode House juht Mihkel Leesment lisab, et krundil peaksid enne ehitusega alustamist olema olemas kommunikatsioonid ja soovitavalt tehtud ehitusgeoloogiline uuring. "Viimane aitab teha valiku vundamenditüübis, samuti annab selguse, milliseid pinnasetöid on vaja teha vundamendi ettevalmistamiseks ning kui palju on selle kulud. Näiteks on suur erinevus, kas ehitada liivapinnasel või paepinnasel." Leesmenti kinnitusel võib vundamendi teha nii tellija kui majatootja. "Selleks on eelnevalt vaja vundamendi projekti vastavalt krundi iseärasustele. Projekti võib tellida ehitajalt või ka iseseisvalt," lisab ta.

 

Tasub teada

Kliendi ülesanded kataloogimaja tellimisel on:

1. krundile juurdepääsutee väljaehitamine (veoautot kandev, laius min 4,5 m);

2. ehitusaegse tehnoloogilise vee tagamine objektil;

3. ehitusaegse elektrienergia olemasolu ja kulude katmine;

4. objektil valve organiseerimine töövälisel ajal ja puhkepäevadel.

Allikas: TM Kodu&Ehitus