Nutiboilerid ja uudne koldeelement – lõppeva aasta märksõnad

TM Kodu & Ehitus

Kodus liigub üha enam kõik nutilahenduste suunas. | Shutterstock

2017. aastal tegid koduehituses ilma muidugi kõiksugu nutilahendused, mille eesmärk on muuta elu lihtsamaks ja mugavamaks. Iseasi, kui hädatarvilikud need alati kõigile on. Energiasäästust ei pääse aga üle ega ümber. Vaatame lähemalt 2017. aasta märksõnu.

Energiatarve mõistlikumaks!
Hübriidsoojuspumbad on uus kõva sõna energiasäästus: need tarvitavad ühendsüsteemis just seda kütteliiki, mis antud hetkel optimaalseim ehk ökonoomseim – see tähendab, et tark aparatuur suudab ise mõelda ja otsustada. Selline elu lihtsamaks ja odavamaks muutmine vaevalt et ühelegi majaomanikule vastumeelt on.
Aga ilma teeb ka õhksoojuspumbaga boiler! Kui hoones puudub tsentraal- või gaasiküte, on veeboiler ainumõistlik lahendus. Õhksoojuspumbaga varustatud boilerid kasutavad ruumide jääksoojust vee soojendamisel.

"Nutikus" ei ole mööda läinud ka boileritest – nutiboilerid arvestavad tarbimisharjumustega ja soojendavad vajaliku soojaveehulga teie senise tarbimise põhjal. Ent kohe, kui unustate eelnevalt boilerit seadistada – näiteks enne ettenägematut saunaõhtut – võib järgneda ebameeldiv kogemus sooja vee nappuse näol.
Energiasäästliku põrandakütte hea toimimine sõltub paljuski automaatikast. Näiteks Uponori uued Smatrix Style termostaadid mõõdavad nii õhu temperatuuri kui ka soojuskiirgust – samamoodi tunnetab temperatuuri ka inimene. Automaatne tasakaalustamine jälgib ruumitemperatuuri mõjutavaid tegureid ja seadistab iga kütteringi vastavalt. Termostaatide elegantne disain sobib enamike ruumide sisekujundusega.

Kodu lülitub sisse sinu saabudes

Targad sissepääsulahendused on väliselt ülilihtsad, seest seda keerulisemad. Enam pole vaja koju pääsemiseks võtit: tänased uksekellad teavad täpselt, kes on ukse taga või mil viisil peaks siseneda-soovijaga käituma. Uksetelefonile on võimalik vastata ja hoonesse sisenemist juhtida ka kodust eemal viibides vastava mobiilirakenduse abil, samuti on võimalik saada e-postile teavitus postkasti kirja lisandumisest ning postkasti avamiseks kasutada tavapärase võtme asemel sõrmejäljelugejat. On ka auto numbrituvastuskaamera, mis lubab avada värava vaid omadele.

Fonolukusüsteeme on saadaval nii audio- kui videolahendusena, kuid ka võtmesüsteemi, koodisüsteemi, sõrmejäljelugeja ning kaardilugejana. Fonolukusüsteemi paneelile on võimalik lisada valgustus ja seda käivitav liikumisandurite süsteem, aga ka maja number ning integreerida see kõik näiteks postkastiga.
Meid ümbritsevatele vidinatele tarkuse lisamine teenib kaht eesmärki: kokkuhoid ja elu lihtsamaks tegemine. Siiski, "tark" maja tähendab täna veel pigem keskkonnahoidu kui rahalist säästu. Pole mõistlik hoida pikemat aega kodunt eemal olles toatemperatuuri näiteks 22–23 kraadi peal, kuid olukorda parandava süsteemi installeerimine võib olla kallim kui tasuvus. Veel!
Aga mugavusest veel: dimmerdatav valgus on küll vana leiutis, ent kindlasti on innovatsioon seade, millega saab lihtsa nupuvajutusega muuta valguse värvi, tooni või tugevust ruumis juhtmevabalt. Ehituslikult on sellise lahenduse suur pluss lihtne paigaldatavus. Sellist lahendust nimega ZigBee pakub Jung.
Milleks aga tehnikat ise mõtlema panna ja kaugelt juhitavaks muuta? Lihtne vastus: nutimaja omanik ei pea puhkusele sõites muretsema vooluvõrku ununenud seadmete, võimalike avariide või tegemata aiatööde pärast – automaatne süsteem ja nutikad lahendused tagavad kodu turvalisuse ja hoolitsevad vajadusel isegi aiatööde eest.

Aiainnovatsioon - robotid teevad tööd

Aiatehnika on muutunud tehniliselt keerukamaks, ent kasutakjasõbralikumaks: üha vähem pead olema insener või väljaõppinud töömees. Samas: ega selliseid riistu ise remondi ka.
Näiteks Husqvarna uus akutoitel hekilõikur 115iHD45/55 on varustatud kuluefektiivse harjadeta mootoriga. Lõikuril on kasutajasõbralik juhtpaneel kahe lihtsasti  käsitsetava nupuga: üks masina käivitamiseks, teine masina kasutusaja pikendamiseks, vähendades pöörete arvu minutis – nii pole masinat vaja nõnda tihti laadida.
Robotniidukid on aga vaieldamatult tõusev trend, ühtlasi ka rohkem nutistuv ja ilmselt ka taskukohanev, nagu muugi tehnoloogia. Seni pole robotniitjad kuigi ökonoomselt keeruka kujuga aedades suutnud toimetada – rapsivad teised üsna juhuslikult ringi. Tõsi: niiduki kulgemise hõlbustamiseks piiratakse niidetav maa-ala servatraadiga, millest niiduk üle ei sõida. Aga kas robotniidukid oskavad ka põõsastest ja muudest takistustest ringi sõita? Loomulikult – ka igasuguste takistuste ümber saab paigaldada piirdetraadi. Juhuslikult vedelema jäetud esemeid pooltargad robotniidukid aga ei tuvasta, kui põrkekaitse neid ei riiva, vaid lõhuvad neid ja ka ennast.

Soome ehitusajakiri TM Rakennusmaailma testis Soomes eri roboteid hooaja vältel. Testitud niidukeist enamus oskas selgeks õppida tulevase niiduplatsi tingimused.
Need niidukid, mil ei ole kaugjuhtimisvõimalust, saab tööle saata väikese algseadistamise järel. Honda läks esimesena. Hondal ja Stigal ei ole kaugjuhtimist. Workxil on kaugjuhtimine, mis toimib vaid wlan-ühendusega, mida saada ei olnud ja niimoodi saadeti ka Workx tööle ilma kaugjuhtimiseta. Husqvarna, Viking ja Bosch on aga kõik varustatud ka kaugjuhtimisvõimalusega. Selle kasutamine praktikas vajab Android-seadme kasutamist. Alustuseks tuleb Google Playst saada programm, mis tuleb paigaldada nutiseadmesse või tahvelarvutisse. Seejärel skaneeritakse niiduki küljelt kood ning antakse programmile põhiandmed, sealhulgas niiduki omaniku e-postiaadress. E-postiaadress on vajalik puhuks, kui niidukil tekib töös häireid – siis saadab see omanikule vastava teate. Suve lõpul hakkaski neid teateid vahet pidamata tulema.
Husqvarna liikus krundil ringi justkui peata kana, aga muru sai niidetud kõige ühtlasemana. Honda sai muru närimisega ilusti hakkama, olgugi et selgi võttis veidi aega, enne kui niitmisjälg tasane sai. Bosch tegi sirgjoonelist tööd, jättes jäljed ka murule; aga teisalt – miks ei võiks muruplats vöödiline olla? Viking sai kohe asjale pihta ja kohe esmasel sõidul tuli ka tulemust. Stiga niidetud pind oli juba esimese niite järel tasane ning masina terad ja põhi üsna puhtad. Osa niidukitest tajus ära, kui vihma hakkas sadama, ja sõitsid varju, jättes niitmise pooleli.

Uudne koldeelement

Ka sellise vana asja kui ahju arenduses võib uuendusi tulla, nii selle ehituses kui süsteemides.
Veesärgiga küttekehad on uus kõva sõna! Veesärgielementi saab paigaldada ka juba olemasolevale ahjule või kaminale – nii hakkab efekt olema mitmekordne: tuli soojendab vett, mille võib suunata näiteks radiaatoridesse või põrandaküttetorustikku. Kui akumulatsioonipaak ka veel vahel, on ökonoomitamine eriti võimas.
Aga on ka uudiseid ahjuehitusmail: Eesti firma Tuli Ja Suits OÜ on välja töötanud koldeelemendid, millest kolde ehitamine on käkitegu (seguta!) ja pealegi tagab neist ehitatud ahi puhta põlemise ja õhu.

Eesti Maaülikoolis testitud koldeelemendil on nupud, tänu millele on koldesse sisenevale õhule alati õige kõrgusega pilud kõigist kolmest küljest – see tähendab, et tegu on pilu-, mitte klassikalise rest- või umbkoldega, pilude kõrgus jääb alati 6 mm, mis vastavalt arvutustele tagavad olenevalt kolde võimsusest alati põlemiseks optimaalse õhu koguse, pottsepp või iseehitaja ei pea ise lisaarvutusi koldesse juurdepääsetava õhu tagamiseks arvutusi tegema. Elemendi kügedel olevad hambad tagavad puidule alati õhu juurdepääsu, mis võimaldab pideva põlemise ja välistab tahmunud koldeseinad.

Artikli märksõnad