Müür lao oma kätega! Spetsialist jagab nippe
Ain Alvela
Maja pealisehituse kvaliteet sõltub sellest, kui korralikult on tehtud vundament. | Tootja

Poorbetoon- ehk kergplokkidest saab lihtsalt laduda tugeva ja soojapidava müüritise. See on igaühele jõukohane, tööd tehes tuleb vaid järgida kindlaid põhitõdesid ning kasutada õigeid materjale.

Maja pealisehituse kvaliteet sõltub sellest, kui korralikult on tehtud vundament – see peab kandma hoone koormust, kestma kaua ja olema ka kena vaadata. Müüritise ladumine – ehkki mitte keeruline – koosneb reast täpsust nõudvaist etappidest, mille omal käel edukaks läbimiseks jagab soovitusi ja näpunäiteid OÜ Cramor Ehitus juhataja Jargo Turkin.


Eelduseks tugev vundament
 

Hoone maa-aluseid kandekonstruktsioone nimetatakse vundamendiks, vundamendi toetuspinda tallaks, selle konstruktsiooni taldmikuks ja maapealset osa sokliks.

Vundamendi liigi ja selle ehitamiseks kasutatava materjali valik sõltub pinnasest ja hoone kavandatud koormusest. Pinnas peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele, vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav ega tohi külmumusel paisuda. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa, mille paksus peaks jääma vähemikku 0,2–0,3 meetrit. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine ehitisele ohtu ei kujuta.


Kaitse plokke niiskuse eest!
 

Majaehitust alustades tuleb valida sobivad müüriplokid, mis vastavad projektis toodud mõõtudele. Loomulikult võib müüritise laduda ka silikaatkividest, tellistest või mingist muudest ehituskividest, ent siin käsitleme eelkõige poorbetoonist valmistatud ehitusplokkidest (rahvasuus tuntud kui tuhaplokid) müüri ladumist.

Kaubanduses on nii siledaid ja soon-punnmüüriplokke välis- ja siseseinte ladumiseks kui ka käepidemega plokke. Viimaste kasutamine muudab müüri ladumise veelgi lihtsamaks. Vastutusrikas töö on esimese plokirea paigaldamine – enne seda tuleb puhastada vundament ja paigaldada vundamendile hüdroisolatsioon. Selleks sobib hästi näiteks bituumenibaasiline rullmaterjal, mille paigaldamine on tähtis ennekõike sellepärast, et vältida kapillaarniiskuse ligipääsu poorbetoonist plokkidele. Viimastel on nimelt komme niiskust endasse imada.

Enne plokkide paigaldamist tuleb valmis segada müürimört ja plokiliim. Seda võib teha mehaaniliselt või käsitsi, tähtis on, et segu oleks korralikult läbi segatud. Kuna vundament ei pruugi olla täpselt loodis, tuleb esimene plokirida paigaldada kahele paralleelsele müürimördist padjale.


Õigete võtetega töö sujub
 

Seina ladumist tuleb alustada nurgast. Poorbetoonplokid on kerged purunema, selle vältimiseks tuleb paigaldamisel kasutada kummihaamrit. Ka müürinööri ettepingutamine on täpsuse huvides vajalik.

Ploki vertikaalse liimimise mugavuse tagamiseks tasub võtta liimikasti kõrvale paraja kõrgusega plokk, millele saab liimimisel teist plokki toetada. Plokid paigaldatakse nii, et need jääksid üksteisega vertikaalselt tihkelt kokku. Ehitusplokke on võimalik laduda nii plokiliimiga, vuugipaksusega 3–4 mm, kui müürimördiga, vuugipaksusega 10–20 mm.

Kuna plokid on üldjuhul täpselt mõõdus, soovitavad spetsialistid müüri ladumisel kasutada just plokiliimi. Müürimördiga laotud seina puhul võib välisseinas hiljem ilmneda soojakadusid. Plokiliimiga laotud seina on hiljem ka lihtsam viimistleda, töö kiirem ja efektiivsem.

Plokiliimiga saab laduda plokke kuni ühe korruse jagu päevas. Plokiliimi keskmise kihi paksus plokkide vahel on 3–4 mm. Liimi peab hoidma niiskuse eest kaitstult. Kõik plokiliimid on tugeva nakkega, kiire kivistumisega ning kuivamisel pole mahu kahanemist. Et saaks tööga alustada, tuleb vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse, lisada vett proportsiooniga 20% segu kaalust. Ehk siis näiteks 5 l vett 25 kg kuivsegu kohta. Valmis liimisegu on kasutuskõlbulik neli tundi. Kui segu on nõusse jäänud kauemaks, ei taasta hilisem vee lisamine enam selle esialgseid omadusi.


Armatuur annab tugevuse
 

Esimese plokirea ladumisel on oluline sein armeerida, kusjuures seda tuleb teha ka iga järgneva neljanda plokirea järel, samuti tuleb armatuur paigutada aknaavade alla ning silluste tugipinna sisse. Armeerimine tugevdab seina ja aitab vähendada pragude tekkimist müüritises. Armeerimiseks on võimalik kasutada A-III metallist armatuurvardaid läbimõõduga 8 mm või klaasfiiber-armatuurvarrast. Armatuurvardaga armeerimisel tuleb freesida plokkidesse sooned. Kõigepealt tuleb puhastada sooned harjaga ning täita need näiteks plokiliimiga. Oluline on silmas pidada, et plokiliimide kasutamisel on vajalik kasutada ka täpses mõõdus plokke. Ka armatuurvardad tuleb lõigata sobivasse mõõtu.

Poorbetoonplokkide mõõdutäpsus võimaldab laduda seina mitte müürimördi, vaid spetsiaalse liimiseguga. See kantakse plokireale liimikelgu või -kulbiga. Iga neljanda rea tagant armeeritakse müüritis kas tavalise 8 mm armatuuri või õhukese murfor-terasarmatuuriga.

Ilmastikust tulenevate pragude tekkimise vältimiseks tuleb pikkades seintes jagada müüritis deformatsioonivuukidega osadeks. Soovitav deformatsioonivuugi laius on 10–15 mm. Kui seina tehakse deformatsioonivuuk, tuleb selle koha pealt armatuur katkestada ja jätkata pärast vuuki.

Ehitusplokke on võimalik laduda nii õhukese kui kõrge vuugiga – erinevus seisneb selles, et õhukese vuugiga seina on lihtsam laduda ning hiljem kerge viimistleda, kõrge vuugi puhul võib välisseinas hiljem ilmneda soojakadusid.

Esimese ploki paigaldamist tuleb alustada maja nurgast. Järgmise ploki asetamisel tõmmatakse ploki otsa vertikaalvuuk, järgmised plokid asetatakse tihedalt üksteise vastu. Ploki vertikaalne ühendus peab olema liimiga seotud. Plokid peab täpselt paika loodima, selleks koputatakse neid kummihaamriga. Oluline on ka jälgida, et müüritise vertikaalvuugid ei kattuks alumise reaga.

Kui temperatuur on kõrge, tuleb seina minevaid plokke veega niisutada, et vältida plokiliimi kiiret sisseimendumist. Alla +5º C korral tuleb kasutada spetsiaalseid külmalisanditega kuivsegusid. Vältida tuleb segu külmumist kivinemise ajal. Kui temperatuur on lubatust madalam, peab järgima talvisele paigaldusele esitatavaid nõudeid, mis tähendab plokkide eelsoojendamist, müürimördi- või plokiliimisegu valmistamist sooja veega ning konstruktsiooni hilisemat soojustamist.

Sageli tuleb plokid õigesse mõõtu lõigata. Poorplokke on võimalik lõigata nii käsi- kui lintsaega. Käsisaega saagimisel on arukas kasutada ehitusmeistrite poolt tunnustatud täisnurkraami. Elektriline lintsaag annab kiirema ja täpsema tulemuse ning ka raami pole abiks vaja – lintsaag saeb niikuinii täisnurga all.


Sillus – valada või osta?
 

Poorbetoonplokkidest müüritises olevate avade sildamiseks sobivad nii valmis- kui ka objektil valmistatavad sillused. Valmissillused on poorbetoonist, neid on avade sildamisel võimalik paigaldada valmismõõdus. Objektil valmistatav sillus on raudbetoonsillus, mis valatakse kohapeal, kasutades U-plokke, aga neid võib teha ka puidust raketise abil.

Silluse aluspinnad peavad olema siledad ja laotud täisplokkidest. Kui avade sildamine toimub poorbetoonsillustega, tuleb armeerida viimane horisontaalne vuuk enne avatäidet, samuti silluse alumine ja pealmine horisontaalvuuk. Silluse toetuspind peab olema vähemalt 250 mm ja selle all peab olema lõikamata täisplokk. Armeeringsilluse toetuspinnas peab olema vähemalt pikkusega 900 mm. Pärast neid töid võib paigaldada täpses mõõdus silluse. Sillust ei tohi ise mõõtu lõigata ja selle paigaldamisel peab jälgima, milline on selle ülemine, milline alumine pool.

Kui sillused valatakse kohapeal, on võimalik neid valada maapinnal kindlal alusel, tõstes need pärast kivistumist ettenähtud kohta. Võib aga ka akna- või ukseava kohale ehitada puidust raketise, millele peale asetatakse U-plokid ning valatakse sillus. Raketis eemaldatakse pärast betooni kivistumist.


Mittekandvad vaheseinad
 

Mittekandvaid seinu võib laduda plokkidest laiusega 100–150 mm: esimese ploki serv kaetakse müürimördiga, seejärel asetatakse plokk korralikult kohale ja koputatakse kummihaamriga paika. Järgnevate plokkide servale kantakse plokiliim ja asetatakse need tihedalt üksteise vastu. Iga neljanda plokirea järel tuleb vahesein fikseerida olemasoleva seinaga, kasutades alumiinumvarrast, mis tuleb lüüa seina 45-kraadise nurga all. Et plokid omavahel seostada, tuleb alustada iga teist rida kitsama plokiga. Selleks tuleb plokk parajaks saagida. Kõige lõpuks ühendatakse vaheseina plokid laega, kasutades montaaživahtu.