Kui magu valutab, näitab inimene tavaliselt kõhu peale naba kohas. Kus täpselt maovalu tunda annab ja kuidas?
“Enamasti ikka nabast kõrgemal, ülakõhus, ning valu võib olla erineva iseloomuga: tuim, näriv või terav, tühja kõhuga või peale sööki. Ka raskustunne maos on tihtipeale seotud ikka söögiga,” selgitab gastroenteroloog Külliki Suurmaa.
Tohter nendib, et muidu terve magu võib teinekord perutada igaühel, kasvõi pärast harjumatut, ohtrat ja rasket sööki. Gastroskoobiga uurides ei näe maos ega kaksteistsõrmikus silmaga midagi hullu, ent kurtjal on valud või muud vaevused sees.
Siis võib olla see, mida tohtrid kutsuvad funktsionaalseks düspepsiaks. Ehk maakeeles: talitluslik seedehäire. Sel juhul võib olla nii, et mingil põhjusel ei liigu toit maos normaalselt edasi või on ajutiselt maohapet ülearu või sööme liiga ahnelt, mistõttu seedekulglasse koguneb liialt õhku.
“Sümptomeid on erinevaid: natuke ajab iiveldama, pärast sööki tekib raskustunne kõhus, võib olla gaasivalu,” ütleb dr Suurmaa. Aga küsimus on alati selles, kui kaua need vaevused on kestnud. Kõigepealt käib inimene perearsti juures.
Düspeptiliste kaebuste leevenduseks kirjutab tohter tavaliselt välja või soovitab käsimüügist prootonpumba inhibiitoreid (näiteks omeprasool, pantoprasool), mis alandavad mao happesust. Neid tarvitades võivadki vaevused kaduda. Aga kui need jäävad püsima pooleks aastaks või kauemaks, peab kindlasti laskma gastroenteroloogil asja täpsemalt uurida.