Milleks on vaja majale ehitusprojekti?

Kairi Oja

Kui saadakse ettekirjutus ebakorrektse projekti kohta, peab ehituse koheselt seiskama ja paberid korda ajama. | Shutterstock

Et uisapäisa alustatud ehitustegevuses mitte seadusega pahuksisse minna, tasub enne kopa maasse löömist pisut süveneda, mis on lubatud ja mis ei, millisel juhul on ehitusluba vajalik ja millisel ei, ning missugune peab olema projekt, millise alusel krunti hoonestama asutakse.

Et alustada oma kinnistul ehitust, on tihtipeale vajalik nii ehitusluba kui projekt. Tõsi, ehitusluba läheb vaja ehitisele, mis on üle 60 m2 ja 5 m kõrge. "Projekti on ehitustegevusega alustamiseks vaja aga mistahes juhul. Tõsi, ilma on võimalik küll, ent see pole kaugeltki mitte seaduslik," selgitab Sirkel & Mall müügiesindaja Else Källo.
Alla nende parameetrite piisab tema sõnul aga ka ehitisteatisest. "Sellisel juhul räägime hoonetest, mis on kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni viis meetrit kõrged."


Kohaliku üldplaneeringu nõuded
 

Projekt tuleb koostada, arvestades esmalt omavalitsuse või linnaosavalitsuse üldplaneeringu nõudeid, edasi lähtutakse detailplaneeringust või selle puudumisel projekteerimisetingimustest. Üldplaneeringuga määratakse linnaosa / linna / valla / maakonna maakasutuse ja territooriumi arengu põhimõtted. Näiteks Nõmme linnaosas peavad olema puitaiad, Pirital aga ei ole lubatud ehitada palkmaju.

Projekti tellimiseks tuleb Källo sõnul pöörduda projekteerimisettevõtte poole. "Ära ei tohiks unustada, et projekt koosneb erinevatest osadest ja staadiumitest. Iga osa nõuab vastava valdkonna spetsialisti ja allkirjastamist, mistõttu tasuks arvestada suurema ajakuluga," märgib ta.


Projekt koosneb eri etappidest
 

Lisaks oleks hea aru saada, milline projekti staadium on millisel juhul vajalik ning mis on mille eelduseks. "Näiteks eskiisi alusel saab edasi minna eelprojekti, mis on ehitusloa väljastamise tingimuseks. Eelprojekti detailiseerides on tulemuseks aga põhiprojekti staadium, mis on eelarvestamiseks ja ehitajatega lepingu sõlmimiseks piisav," jätkab Källo. Reaalne ehitustegevus käib aga hoopis tööprojekti alusel.

"Kui kliendil on olemas visioon, millist hoonet või eramut ta soovib ehitama asuda, tuleks tal koostada lähteülesanne, kuhu paneb kirja oma vajadused, tingimused ja projekti etapid," räägib Källo. Ajakulu sõltub tema sõnul aga tellitud etapist. "Eelprojekti koostamine võtab aega kuni kolm kuud, ehitusloa väljastamise ajakulu tervikuna oleneb kohalikust omavalitsusest, Tallinnas on see aeg umbes kolm kuni üheksa kuud. Ajakulu võib olla vägagi erinev, kuna projektid on eri mahtude ja etappidega," selgitab ta.


Ehitusloa ja projektita ehitisi palju
 

Praktikat, mille kohaselt rajatakse oma krundile igasugu ehitisi, mis on tegelikult rajatud nii ehitusloata kui ka  projektita, st nö sisetunde alusel ja ilma ühegi instantsiga kooskõlastamata, tuleb Källo sõnutsi ette sageli. "Seda kas inimeste teadmatusest või siis sihilikult."

Suurimad vead projekti koostamisel liigitatakse tema sõnul tavaliselt geomeetria- ja ehitusalaste teadmiste puudumise vigadeks. Esimesel juhul on projektis vead, kus elementide kuju ei sobi ehitusplatsil olemasoleva olukorraga kokku. Teisel juhul võib olla spetsialistil liiga vähe kogemusi ja ta on seetõttu teinud projektis põhimõttelisi vigu – näiteks on konstruktsiooni elemendid või tehnoseadmed valesti dimensioneeritud  Ebakorrektse projekti alusel alustatud ehitustegevuse tagajärjed võivad olla karmid.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Ehitus.