Mida vältida, et aed püsiks ilus, aga lihtne hooldada?

kodus.ee/Jüri Annist

Kauni daalia pead talveks katma või lausa mullast välja kaevama ning hoiule panema. | Shutterstock

"Kui oled alustamas oma esimese aia rajamist, siis on sulle nõuandena lihtsam soovitada, mida peaksid vältima, et aed kujuneks ilusaks ja seda oleks lihtne hooldada," jagab kodus.ee lugejatele väärt nõu pikaajalise kogemusega aednik, Calmia istikuäri juhataja ning mulluse "Kodu kauniks" konkursi aiakultuuri edendamise preemia laureaat Jüri Annist.

Võimalusel väldi:

Aiaveekogu – seda on töömahukas rajada ja omapäi see klantspildilikult selgeveelisena ei püsi.
Puid, põõsaid või mitmeaastaseid püsikuid pottides – need nõuavad igikestvat regulaarset ning oskuslikku kastmist ja väetamist. Viimaste protseduuride valesti sooritamisel või unustamisel kaotavad potitaimed nägususe ja hakkavad oma rääbakusega närvidele käima. Istuta nimetet taimed aiamulda ja sul on nendega suuremad mured murtud.
Taimi, keda pead talveks katma või lausa mullast välja kaevama ning hoiule panema. Alul võivad need toimingud tunduda isegi põnevad, aga ajapikku muutuvad tüütuks. Tüüpilisteks sellekohasteks esindajateks on roosid, daaliad (jorjenid), gladioolid.
Püsikuid, kes kiiresti uusi alasid vallutavad. Invasiooniks lähevad käiku võsundid, risoomid ja/või seemnete isekülv. Näitena võib nimetada järgmiseid püsikuid: harilik pilliroog, harilik kirikakar, kurekell, harilik maikelluke jne. Tülikaid püsikuid on üpris arvukalt.
Püsikuid, kelle seemneid sipelgad, linnud või oravad/hiired kasvukohast kaugele kannavad. Soovimatud taimebeebid tärkavad suvalistes kohtades. Näiteks lõokannused, metspipar, sarapuud jne.
Puid/põõsaid, kes annavad juurevõsu. Eemaldamata juurevõsudest kujuneb nobedasti näotu patsik. Juurevõsu annavad näiteks astelpaju, lumimari, harilik sirel jne.
Klassikalist suuremahulist kiviktaimlat, mis fotodel suurepärane välja näeb, aga selle hooldusvajadus on hoopis suurem, kui oskad ette kujutada.