Lisaruumi saab juurde pööningult

Jussi-Pekka Aukia

Olgugi et eluruumide ruutmeetreid ametlikult juurde ei saadud, muudeti ühetoaline korter praktikas siiski kahetoaliseks. | Rakennusmaailma

Vahel on ka tihedalt täisehitatud linnaruumis võimalik korteriomanikel oma elamist laiendada.

Puu-Vallila on idülliline külamiljööd meenutav linnaosa keset Helsingit. Selle asumi peamiselt 1920nendatel aastatel valminud väikesed puit-korterelamud jäid 1960–70nendate aastate lammutustuhinas justkui ime läbi puutumata ja on nüüd inimliku mõõtme ja oma suurte roheõuede tõttu helsinglaste seas väga soositud; seda on näha ka korterite ruutmeetrihindades, mis on järsult tõusnud.
Kõnealuse piirkonna korterid on tüüpiliselt ühetoalised koos köögiga. Siin kirjeldatav korter on maja teisel korrusel.

Juba korterit ostes saadi teada, et maja pööningule on võimalik juurde ehitada lisaruum, kuhu viiks trepp otse korterist. Paar ülakorruse naabrit olid juba seda võimalust kasutanud ja korteriühistus võeti vastu otsus, kuidas vastavat võimalust pakkuda kõigile majaelanikele.

Mainitud korteri oma pööningukuur paiknes sobivalt just toa kohal ja lisaks oli samal kohal katuses ka kaunis 1920nendate aastate stiilis katuseaken. Pööning oli siiski sedavõrd madal, et sinna mahtus katuse alla vaid ühekaldelise varjualuse sarnane, üle kümne ruutmeetri suurune pööninguruum, millel kõrgust haripuu all kõige enam umbes kaks meetrit.
 

Planeerimistöö
 

Kasutati arhitekti abi, kes pakkus välja avara pööninguruumi lahenduse: avardada pööningu ahtat ruumi selliselt, et vahelaest jääks alles vaid vahelaetalad, millel oleks magamisplatvorm.

Konstruktsiooniline lähtekoht oli saada lahti vahelae peal pööningul olevast palkide ja püsttugede rägastikust, mis suuremalt osalt oli kaetud poole meetri paksuse klaasvilla, puru ja turbakihiga. Toed korvas selge toekonstruktsioon, milles katust kannavad võimsad, ligi kuue meetri pikkused liimpuitprussid, mis ühe otsaga toetuvad maja välisseinale ja teise otsaga maja kesktelje kõrval sellega paralleelsele vaheseinale.

Kuna elukorrus ja pööning tehti ühtseks ruumiks, pidi pööninguosa piirded tegema vähemalt EI30-tuleohutusklassile vastava konstruktsioonina, mis eeldas muuhulgas pööningule tehtava ruumi vooderdamist tuletõkke-kipsplaatidega ja soojustusena mineraalvilla kasutamist. Lisaks otsustati magamislavatsile teha ka tagavaraväljapääs pööningule.

400mm katuseferme kasutades saavutati piisav laesoojustus ja ventileerimisekski jäi ruumi, ilma et pidanuks lisaroovitist kasutama. Katuseakna alla katusefermide vahele otsustati paigaldada katusekaldes tuleohutusklassiga aken, mis laseb läbi küll katuseaknast tuleva valguse, ent ei muuda algupärase akna suhtes niiskustingimusi.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Ehitus.

Artikli märksõnad