Kuidas vihmaveesüsteem korda saada? Pleki kõrvale on tulnud plasttorud

TMKE
Eterniitkatusele on ohuks ka sellel kasvav sammal, millest osa võib jõuda vihmveesüsteemi, kus see võtab pikemalt pidama jäädes juured alla ja tekitab ummistuse. | Shutterstock

Korras vihmaveesüsteem tagab maja pika ea – see kaitseb nii maja fassaadi, vundamenti kui keldrit liigse niiskuse eest. Ära vajunud ja lekkivaid vihmaveetorusid ei maksa aga spetsialistide hinnangul remontima hakata, vaid pigem kogu süsteem välja vahetada.

Vähemalt kord aastas tasub maja vihmaveesüsteem üle vaadata. "Kui läheduses on suuri puid, siis sügiseks on renn lehti täis," hoiatab Maberi müügijuht Raido Laos ja lisab, et lehed kipuvad sel juhul üsna jõudsalt kogunema. Eterniitkatusele on ohuks ka sellel kasvav sammal, millest osa võib jõuda vihmveesüsteemi, kus see võtab pikemalt pidama jäädes juured alla ja tekitab ummistuse, kui süsteem juba vähegi kehvemas seisus.


Parandada pole mõtet
 

Vihmaveesüsteemi korrigeerimine, juhul kui selles on tekkinud lekked või vajumised, on aga ajutine lahendus, mis reeglina ära ei tasu. "Standardmaja puhul maksab uus materjal 300 euro ringis pluss paigaldus," märgib Laos. Samas ei pruugi parandus, mis võib rohkemgi maksma minna, vastu pidada aastatki.

"Esiteks tuleb rennid ja torud puhastada, et lekkekoht üles leida. Lisaks parandamisele kuluv aeg. Kuna enamasti pole paranduseks võimalik leida vajalikku valmisdetaili – tänapäevased profiilid ei ühti kasutatud meetriste rennijuppidega –, tuleb puuduv osa tellida käsitööna, mis maksab rohkem kui ükski laotoode," teab Laos.
Niisiis: renoveerimise korral võib töömaht kosmiliselt kasvada. Ja kliendi juures kulunud aja eest kirjutab teenusepakkuja arve.

Seega on mõistlikum parandamise asemel terve süsteem välja vahetada, seda enam, et sel juhul pakub lisakindlust garantii – terasplekist vihmaveesüsteemile annab tehas garantiid lausa 20 aasta jagu. See ei tähenda Laose sõnul, et vihmaveetorud ei võiks kauem kesta. "Toodete eluiga on pikem kui 20 aastat, juhul kui pole nende deformeerimisohtu, mis eramajades enamasti puudub – kurikaelad ei pääse torusid mõlkima."


Igaüks saab paigaldusega hakkama
 

Kui vanemad inimesed tellivad lisaks materjalile enamasti ka paigalduse, siis noored võtavad töö ise ette. Laose hinnangul saab sellega igaüks hakkama: "Vaja on plekikääre, trelli ja tahtmist, guugeldades leiab kõik vajalikud õpetused."

Ta rõhutab, et kiirustades ja relakaga ei maksa siiski torude kallale minna, tegu peab olema külmlõikega – vastasel juhul läheb tsingitud terasplekk rooste. "Relakaga võib toru lõigata sentimeetrise varuga ja siis see kääridega parajaks teha," õpetab Laos.

Lisaks on oluline jälgida, et rennile antaks vajalik kalle, sest kui seda pole, ei jookse vesi ära ja renn täitub veega. "Selle vastu vahel eksitakse: tehakse liiga suur kalle, mis on eemalt vaadates inetu, või siis ei anta üldse kallet."

Vihmaveesüsteem ei pea aga kaugeltki olema Eestis kõige levinumal moel tehtud tsingitud terasplekist, vaid selle võib valida ka eri värvi plastikust, mis kokku liimitakse. Plastikust vihmaveesüsteemide Plastmo esindaja Urmas Truusa sõnul on plastist vihmaveesüsteeme müüdud juba 40 aastat ja ehkki tänaseni võib aeg-ajalt kohata eelarvamust, et plastik sobib rohkem soojematesse piirkondadesse, pole see sugugi nii: "Kui plastikut kasutada õigesti, on see roostekindel ega karda korrosiooni." Truusa kiidab, et plastikust vihmaveesüsteeme ei maksa karta.


Plasttoru korrosiooni ei karda
 

Lausa vastupidi: sel on terasega võrreldes mitmeid eeliseid. Kui kümmekond aastat vana plekist vihmaveesüsteemi ei pruugi olla võimalik korrodeerumise tõttu puhtaks saada, siis plastikuga seda eprobleemi pole. Lisaks on plastik kergem, mis hõlbustab nii transporti kui paigaldust. Ja töökindlam kui teras – traditsiooniliste vihmaveetorude kõige nõrgemaks kohaks on lekke osas liitekohad, millega plasttorudel tänu liimimisele muret pole. "Seda muidugi juhul, kui kõik on õigesti tehtud ja kokku pandud; liimiga mäkerdada ei maksa," ütleb Truusa.

Muidugi on ka selliseid tooteid, mis sobivad tõesti paremini Lõuna-Euroopa kliimaga aladele, tunnistab Truusa: näiteks Prantsusmaa firmade puhul on arvesse võetud pigem sooja keskkonda. Aga Plastmo suurim turg on Norra, kus valitseb külm ja niiske mereõhk, tänu millele plekist vihmaveesüsteeme välditakse. "Ainuke asi, mida ette on heidetud: osa toone võib aja jooksul pleekida," tunnistab Truusa ja lisab, et ka selle probleemi lahendamiseks töö käib ja otsitakse lisandeid, mis pleekimist vähendaks.

Kuna paljud plasttooted on mürgised, kiputakse plastikut vältima, ent selle vastu aitab kallimate materjalide valik. "Toodame Taanis ja materjalid on kontrollitud; need on testitud ja ohutud ning suur osa neist taaskasutavad," kinnitab Truusa. Vihmaveesüsteemid on valmistatud pliivabast korduvkasutatavast polüvinüülkloriidist, mis ei sisalda plastifikaatoreid ning plastikut ei pea iga hinna eest vältima; tuleb lihtsalt jälgida, et see oleks ohutu ning ei satuks hiljem loodusesse.