Kuidas parandada auku kipsplaatseinas? Kasuta õiget tüüblit!
TM Kodu&Ehitus
Vastavalt seinale riputatava asja raskusele tuleb kasutada ka õigeid tüübleid. | Shutterstock

Tänapäeva kodude seinad on suures osas kaetud kipsplaadiga. See on tänuväärne materjal, millest saab kerge vaevaga ja soodsalt siledad seinad. Ent kuigi tugevaiks neid pidada ei saa: teame ju küll juhtumeid, kus ukselink on seina sisse augu põrutanud või kardinapuu tükis aknaümbrusega alla sadanud, nii et siledas pinnas haigutab tühimik. Kuidas neid parandada?

Väiksemad täkked ja vigastused kipsplaadis saab paranda valmis tasandusseguga, mis tuleb lihtsalt kuivamise järel lihvida ja uuesti üle värvida. Suuremate aukudega on veidi rohkem tööd, kuid parandatavad on needki.


Auk seinas
 

Pahteldamisest üksi ei aita, kui ukselink või voodinurk on seina sisse augu sõitnud. Siis on tarvis plommida. Selleks tuleb kahjustuse ümbert kipsinoaga, peeneotsalise käsisaega (puuri nurkadesse augud ette) või elektrilise kipsplaadisaega välja lõigata konkreetse kujuga ristkülikukujuline auk. Tee seda papist šablooni järgi – siis on hiljem lihtne sama šablooni abil asendustükk lõigata.

Eemalda august kõik lahtised või paberi küljes rippuvad tükid. Kui auk lõigatud, tuleb katsuda, kus asub kipsikarkass – seda selleks, et karkass ei jääks ette ning augu servade taha oleks võimalik paigutada põõn (nt puidust või vineerist), mille külge kinnitada asendustükk. Noaga tuleb faasida nii augu kui plommtüki servad, et pahtlil oleks piisavalt haakumispinda.

Põõna eest kinni hoides saab selle eestpoolt sissekeeratavate kruvidega kipsplaadiga ühendada ning siis sellele omakorda plommi kinnitada. Plomm jääb kinni ka montaažmastiksi või isegi P3-tüüpi liimiga.
Faasitud kipsiservad on soovitav kruntimisvahendiga immutada, sest tolmusele pinnale pahtel nii hästi ei hakka. Pärast kuivamist on vuugid hea täita kipsibaasilise seguga – nt Knaufi Uniflott sisaldab fiiberkiude ja ei vaja seetõttu peale enam vuugilinti. Müügil on ka näiteks Uninaksi ja Baumiti FinoFill kipspahtel, Gyproc Super kleepesegu või Gyproc Vario pahtel.

 Pahtlit vuukidesse surudes tuleb survet avaldada igas suunas, et segu jääks vuukide kõigisse servadesse tihedalt püsima.

Ka pärast kuivanud pahtli lihvimist (nt 120se lihvpaberiga) on hea pind kruntvahendiga tolmu kinnitamiseks üle pintseldada ja lasta muidugi enne värvimist kuivada. Vajadusel kasutata liitekohtade tugevdamiseks ka vuugilinti – ikka enne viimast pahteldamist.


Enneta auke
 

Aga selleks, et auke seina üldse ei tulekski, on tarvis arvestada kipsseina kinnitatavate riiulite-kappide raskust ning sedagi, et kinnituskohtadest avaldub suurim tõmbejõud seinale loogiliselt kapi või riiuli ülaserva kaudu, alumine serva (eriti teravaservaliste kandenurkade puhul) seevastu surub jõuga seina suunas.
See tähendab, et kui ekspandertüübel (tagant ankurduv) ja isepuuruv kipsitüübel kannavad vähemalt 20 kilost raskust ja nn "pardijalg" kaks korda rohkem, siis kaalukamate kappide kinnitamiseks on vaja teada, et kruvid kinnituksid ka kipsikarkassi ning et karkass jääks ka tagant kappi toetama. Või siis tuleb juba ennetavalt kipsi taha tugevduseks karkassiga ühendatud lisapõõnad planeerida – vastasel korral võib kinnitus küll hästi pidada, kuid raskus rebib riiuli koos tükiga kipsplaadist lihtsalt maha.

Tavalise kruviga ja ilma tüübliteta pole mõistagi kipsplaadist seintesse raskusi tark riputada. Ja et uksetagusesse seina uut mõlki ei tekiks, on mõttekas paigaldada ukse taha piiraja.
Ahjaa: seda, et plommitud koht kuidagi nõrgem jääb, pole põhjust peljata: pigem läheb kipsplaat uuesti katki kuskilt mujalt kui juba tugevaks pahteldatud vuugikohast – need segud on tänapäeval juba tõesti küllalt tugevad.

Artikli märksõnad