Korsten tahab igal aastal puhastamist

Merike Lees
TM Kodu & Ehitus

Suitsev korsten | Shutterstock

Korstnat tuleb puhastada vähemalt korra aastas, kuid küttekolde ja küttematerjali eripärast tulenevalt võib olla vajalik ka tihedam hooldus.

Tuleohutusseadus paneb majaomanikule kohustuse igal aastal korstnat puhastada, igal viiendal aastal peab kutsuma seda tegema aga kutsetunnistusega korstnapühkija. Ühtlasi käsib seadus majaomanikku korstnat hooldada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui korra aastas. Uurisime korstnapühkijatelt, kuidas ise korstnat puhastada. Enne katusele ronimist ja korstna kallale asumist tuleks sulgeda majas sees kõik siibrid peale nende, mis asuvad korstnas. Ka siibri vahed tuleb katta niiske ajalehe või kaltsuga kinni kõik, et mustus tuppa ei tuleks, annab nõu Kristina Tuleohutus OÜ korstnapühkija Kristina Vennikas.

Pühi korstnast kolde suunas

Küttesüsteem peab olema enne pühkimist maha jahtunud. Pühkida tuleb korstnast kolde poole ehk korstna otsast suunaga alla. Nõgi tuleb võtta välja pühkimisele vastupidises suunas ehk esmalt koldest ja viimasena korstna põhjast. See tagab selle, et slepest (viimalõõrist) tulnud nõgi saadakse korstna põhjast kätte.

Hari tuleb lasta alla aeglaselt, kuid üles tõmmata kiiresti. Kui hari korstna põhja välja ei lähe, on korstnas takistus ees. Seda saab kontrollida taskulambiga. Reeglit, mitu korda üles-alla pühkida, ei ole, kuid korstnapühikjatel on üks nipp, mis näitab, kas korsten on puhas või mitte. "Korsten on puhas, kui puhtaks pühitud pommi peale enam lahtist nõge ei jää," selgitab Vennikas. "Nii kaua kui pommile jääb nõge, tuleb edasi pühkida."

Majas sees tuleb kõigi puhastustustopside tagused lahti võtta ja harjaga läbi lükata. Ainult tuhaimuriga tõmbamisest ei piisa, vaja on ka harjaga pühkida. Metallkorstnat ei soovita Vennikas metallharjaga puhastada. Metallkorstnad on roostevabad, kuid harjad mitte. Kui sellisest harjast satub korstnasse tükke, võivad need seal roostetama hakata ja korstna ära rikkuda. Seepärast on sellises kostnates parem kasutada plastikharju. Tulikivi ahjusid soovitatakse samuti plastikharjaga puhastada, et mitte kivi ära kraapida. Uksed ja aknad tuleks korstnapuhastamise ajal kinni hoida. Vastasel juhul võib tekkida tuuletõmbus ja kui puhastusluugist tops ära võtta, lendab sealt suure kaarega nõge välja, räägib Vennikas.

img_20160615_123348.jpg

Korstnapühkija töövahendid
Kristina Vennikas

Bullerjanid tahmavad rohkem

Bullerjan-ahjud tekitavad rohkem tahma ja nende pigioht on suurem kui teistel ahjudel, teab Aigar Kalm OÜ-st Lõõrid Puhtaks. Aga on ka erandeid, kus need ahjud on ideaalselt töötanud. Kalmu sõnul oleneb kõik sellest, kuidas kolle, lõõrid, korsten ja soemüür on õnnestunud ja kuidas need koos töötavad. Puhastada soovitab Kalm mitte üks, vaid kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Eestimaa suved pole alati suve moodi ja nii köetakse meil ka suveajal. Harva kütmise korral on korsten jahe ja niiske ning seal olev niiskus seob tahma rohkem. Sügisese puhastusega saab vabaneda tekkinud tahmast ja kontrollida, ega suve jooksul pole korstnast mõni kivi alla kukkunud.

Kalmu sõnul ei suuda inimesed pühkimisega kõiki lõõre läbi käia ja tekitavad ise ummistusi. Korra aastas korstnat ja lõõre puhastades kipub ununema, kuidas seda eelmisel korral tehti ja mida pidi arvestama.Vanemad soojamüürid vajavad õrnemat kohtlemist. Ehkki korstnatüübid on erinevad, jookseb korsten sirgelt ja seal ei ole palju lõhkumisruumi, siis lõõride asetsemine on keerulisem ja seal on oht oskamatu käitumisega ise mõni kivi lahti lükata. Ka Kristina Vennikas toob ise pühkimise miinusena välja, et inimesed ei pruugi teada, kuidas lõõristik jookseb, mõni peidetud puhastusava võib jääda puhastamata ning selle tulemusena võib ahi hakata suitsu sisse ajama.

Halb küte tekitab tahma

Küttematerjalist sõltub samuti, kui palju küttesüsteemi jääke ladestub ja kui sageli tuleb süsteemi puhastada. Korstnapühkijad ei soovita ahjus ega pliidi all põletada prahti ega märga puitu. Samuti mitte ehitusjäätmeid, sest need sisaldavad sageli immutusvahendeid või värve, mis tekitavad põledes rohkem tahma ja pigi. "Puit peaks enne ahju panemist olema 1,5–2 aastat kuivanud," sõnab Kalm. "Eelmisel talvel tehtud puud ei sobi, sest need ei ole piisavalt kuivad, kuigi näevad välja kuivad."

Kalmu sõnul on halb küttematerjal ka turbabrikett. Saepurubriketiga kaasneb ülekütmisoht, samuti on eri briketil suul kvaliteedivahe, mistõttu ei soovita Kalm osta kõige odavamat. Sellise briketi põlemine ei ole tavaliselt nii hea ja kui põlemine ei ole hea, tekib lisasaasta rohkem. Teine hull asi on Kalmu sõnul kivisüsi, mida ei või kasutada ahju ega pliidi kütmisel, vaid ainult katlas, sest see tekitab väga palju saasta. "Paljud inimesed on harjunud valesti kütma," tõdeb Kalm.

img_20170519_105603.jpg

Korstnapühkija Jürmo Piberman tööhoos
Kristina Vennikas

Kõva hari kahjustab korstnat

Korstnapühkimine läheb libedamalt, kui selleks on õiged vahendid. Kristina Vennikas kasutab Eestis toodetud korstnapühkimisvahendeid: korstnaharja koos köie otsas rippuva pommiga, trossi otsas olevat ümmargust lõõriharja ja liigenditega korstnapühkija kulpi. Harjade läbimõõt sõltub lõõrist. Ka väiksema harjaga võib korstnat pühkida, kuid siis kulub selleks kauem aega ja korstnat on keerulisem puhtaks saada. "Hari võiks vähemalt kahest küljest vastu käia, siis on lihtsam pühkida," nendib Vennikas. Ta ise kasutab suuremat harja, sest see läheb ka väiksemast korstnalõõrist läbi ja hoiab aega kokku.

Plastikust harju on nii pehmemaid kui ka kõvemaid. Vennikas ise eelistab kasutada pehmemat harja. Jäika, fiibervarda osas olevat harja sobib kasutada ummistuste likvideerimiseks või korstna alt üles pühkimiseks. Alt üles pühkimist kasutatakse siis, kui korstna otsa pole pääsu, kuid korstna põhjaava on piisavalt suur, et saab jäiga harja sisse lükata ja altpoolt puhastada. Pliidiraua pühkimiseks on hea kasutada käsiharja, kuigi korstnapühkijad ise kasutavad selleks tihti tuhaimurit. Kodus võib tuhaimuri asemel kasutada ka toimuimejat, kuid siis tuleb arvestada, et nõgi võib sattuda mootorisse ja rikkuda tolmuimeja ära.

Hoidu ebakvaliteetsetest riistadest

Juuru korstnapühkija Andres Lokk OÜ-st Vahva Korstnapühkija hoiatab inimesi poes müüdavate korstnapühkimisvahendite eest. "Meil müüakse täiesti süüdimatult vahendeid, mis ei kõlba kuskile," arvab ta. "Hiina komplektid, kus on nöör, pomm ja hari, on täielik jama." Aigar Kalm tunnistab samuti, et meil müüakse palju sobimatuid vahendeid. "Luuad on nii tugevad ja kõvad, et kui sa selle sisse pressid, siis see lõhub midagi ära," selgitab ta. Parem on korstnapühkijaga läbi rääkida, milliseid vahendeid kasutada ja kust neid hankida.

Loki sõnul saab korralikke korstnapühkimisvahendeid tellida Inglismaalt või Saksamaalt. Õige suurusega korstnaharja tasuks aga hoopis teha lasta. "Pommi ja kulbi asi kipub minevikku jääma," märgib Lokk ja demonstreerib harju, mis kinnitatakse varrega akutrelli külge ning mida keerutab ringi trell. Hiina harjadega seoses meenutab ta juhtumit, kus korstnahari koos konksuga harja külge kinnitatud pommiga lasti korstnasse: pomm jõudis korstnapõhja, tuli konksu otsast lahti ja jäigi sinna.

Korstnapühkija asi pole mitte ainult korstnat puhastada, vaid õpetada majaomanikule ka seda, kuidas küttekollet kasutada ja puhastada. Korstnapühkija Arvi Mikk soovitab kutsuda korstnapühkija, kes näitab ja õpetab, kuidas konkreetse korstnaga ümber käia, sest iga korsten on isesugune ja selle puhastamiseks vajalikud võtted ja vahendid võivad olla erinevad. "Kui inimene ei ole kindel, kas ta on kõik õigesti teinud või ei tea, mida teha, soovitan kutsuda kutselise korstnapühkija ja lasta teha korsten puhtaks sellel, kes oskab," kõneleb Vennikas.