Koduõu mitmeotstarbeliseks, aga lihtsasti hooldatavaks!

Paula Ritanen-Närhi
Maja sokliäärset klibupinnast katab kukehari ja metsviinapuu. | Paula Ritanen-Närhi

Kui suvi hakkab mööduma ning kõrgpunktis lokkama pidavast aiast täit rahuldust ei tunne, on kohane mõelda, et ehk tasub miskit ümber planeerida. Kaks väikeste lastega peret soovisid endile asjatundja tehtud õueplaneeringut ja tulemuseks oligi just neile loodud isikupärane õu ja aed.

Tänapäeval soovitakse, et ka väikesed õued oleksid mitmeotstarbelised ja otstarbe kohaselt ümbermuudetavad alad. Alati võetakse maastikuarhitektidelt eraisikutele planeeringutellimusi tehes arvesse esmajärjekorras töö tellijate soove ja ettekujutust oma õuest. Üha rohkem on hakatud väikeste eramuõuede planeerimiseks kasutama professionaalide tööd, kes teavad ja kel on oskused, kuidas jaotada ruumi ja pinda, kes tunnevad taimi ja vajaminevaid materjale ning teavad, kust neid hankida.

Ka väike õu on maastikuarhitektile suur väljakutse

Üks pere soovis oma õues näha palju erinevaid tegutsemisvõimalusi, teine pere vaid võimalust lõdvestuda ja rahulikult ümbrust nautida. Olgugi et tavad ja soovid erinesid, oli siiski mõlema pere peamine soov, et õu ja aed oleks kergesti hooldatav. Lühikesi suvesid ei viitsita vaid aiatöödeks kasutada; muru on hakatud juba palju aega tagasi õuedes korvama metsaaluse taimestikuga ja nii jääb muruniitmistöögi ära.

Kõne all olevad õued on kõvasti alla 1000 ruutmeetri suurused. Tänapäeval ongi maastikuarhitektide peamised tööpakkujad just väikeste aedade-õuede omanikud; töö väiksemate aladega on tegelikult sama palju hoolt ja vaeva nõudev kui suuremategi alade puhul või rohkemgi, sest väikesel krundil peab suutma kõik vajaliku mahutada piiratud võimalustega alale.

Pisemadki õued tahetakse ju muuta mitmeotstarbelisteks, kergesti ümbermuudetavateks ja aastaringselt kasutatavateks aladeks. Näiteks kastid, mis mõeldud taimede istutamiseks, ja võivad kasutuses olla ka lihtsalt olesklemiskohtadena kasvõi lõkkepaiga ümber.


Õu, kus mõnus puhata, mängida ja aiatööd teha
 

Käesolevas kirjutises mainitud kahest perest üks, kolmeliikmeline pere, elab metsaäärses uuseramurajoonis 2009. aastal ehitatud puumajas. Männikuveerse krundi suurus on 750 ruutmeetrit.

Et maja oli saadud heasse korda, sooviti ka õu kombe saada ja selleks otsustati kasutada asjatundja teadmisi ja oskusi.

Eriti tähtsad olid maja elanikele vaated akendest ja lapse jaoks pidi saama õuele kindlasti mänguala. Palgatud maastikukujundaja oskas teha nimekirja vajalikest aeda sobivatest taimedest, puudest ja põõsastest: püramiidse võraga harilik haab, okaspuud ja -põõsad, kortsleht ning köögiviljataimed. Suured viljeluskastid olid perel juba hangitud, et hakata tegelema aedviljakasvatusega.

Aiamaa pinnaseks valiti kruus, sest muru niitmine köögiviljaaias oleks täbaraks kujunenud. Kuna maja taga on õu küllaltki kitsas, oli õuekujundajal kõvasti mõtlemist, kuidas köögiviljaaed harmooniliselt õuele paigutada.

Olgugi et pererahvas tahtis köögiviljaaeda, ei soovitud siiski, et aed näeks välja aiandina, vaid et seal oleks ka mõnus niisama puhata. Seepärast on köögiviljade jaoks viljeluskastid ja ka mitmeaastased ilutaimed on oma kasvukastides.

Kevadel kulub kõige rohkem aega istutustöödele. Kastis kasvavaid taimi on aga tunduvalt lihtsam hooldada kui traditsioonilist peenramaad. Sügisel saab aiamaa tip-top korda teha ja kevadel ongi lihtsam taas töödega alustada.

Mainitud pere on ka õuehoolduseks palganud asjatundjad – kord aastas tehakse õuel põhjalik hooldustöö, milles aga osaleb ka pererahvas ise. Palgatud aednik lõikab õunapuid ning korrastab püsikutepeenrad, pereema abiks.

Suurim osa õue taimedest on mitmeaastased ja need on üldiselt hästi selles aias kasvanud. Amuuri toomingas küll läks välja, aga selle üle väga ei kurvastata. Suvelilli on pottides üsna vähe, aga viljeluskastides võrsub kirev seltskond lilli ja köögivilju. Aed on kergesti hooldatav, saagikas ja kaunis ning kogu pere on väga rahul, veetes mõnuga suure osa suvest õues aiatöid tehes. Muide, nende töö on ka kiitust pälvinud: seda koduõue on nimelt kaunite aedade konkursil auhinnatuna ära märgitud.

Kergesti hooldatav õu lastega perele
 

Teise lastega pere õu on 630 ruutmeetri suurune. See vajas pakiliselt asjatundja abil tehtavat õuekujundust, kuna pererahval töö ja muu elu kõrvalt (nt majaehitus) ei olnud aega sellega tegeleda.

Modernne kahekorruseline eramu on valminud 2007. aastal. Majaomanikud soovisid, et nende õu oleks kergesti hooldatav, aga et õues oleks ka koht, kus lahtise taeva all hubaselt söömaaegu veeta saaks, et muruplatsid oleksid lihtsad ja et neid oleks ka kerge niita, et ka õuetaimed oleksid kergesti hooldatavad ja et õu oleks stiilne ning et ei puuduks ka traditsioonilised marjapõõsad.

Mõnda aega on juba levimas uus aiakujundustava: kui varemalt oli väline söögilaua koht õue varjatud soppides, siis nüüd pigem seal, kuhu avanevad põhivaated. Söömaaegadeks mõeldud platsid piiratakse puidust, puitlaastplaadist, klaasist, plastist ja kangast piiretega. Uusimaks moeks on piirdeks kasutada fassadikatteplaate, mida varemalt on põhiliselt ühiskondlike hoonete välisvoodriks kasutatud.

Kohe õuekujundusplaneeringut alustades tuli ilmsiks, et õueala taga olev spordiväljak on kõrgemal kui kõnealune õuepind, mis tekitas õukujundajale parajalt rasket mõttetööd, et kuidas lahendada sadevete äravool. Õues olevatesse sadeveekaevudesse on maapinnakalletega sadeveed juhitud sillutiselt ja asfaldilt. Majast juhiti sadeveed eemale, tehes maapinnakalded krundi piiridel kasvava taimestiku poole. Maja esikülje õuel kasvavate taimede alla on tekitatud kruusapadi.

Õue taga, linnapoolses küljes on maapinnas lohk, kust juhitakse sadeveed linna sadeveekanalisatsiooni. Ja kuna naabriks olev spordiväljak on linna maal ja maapind on seal tunduvalt kõrgemal kui kõnealusel eramukrundil, tehti ka sadevete ärajuhtimise lohk linna rahastusel.

Õuekujundaja tegi koostööd arhitektuuribürooga. Ka selle õue planeering on hästi välja tulnud – maja suurtest akendest avanevad rahuandvad rohelised vaated. Aiakujundustöö tellinud pere on tehtuga väga rahul. Õue ehitustööd tegi pererahvas lõppkokkuvõttes ise. Ekskavaatoritöö tehti alustuseks professionaalide poolt.

Kasvupinnas taimedele on parimates kohtades pool meetrit paks. Õuekujundus tehti kirjapandud kava kohaselt, aga kõiki kirjas olnud taimi õuele siiski ei istutatud. Osa õuetaimedest on saadud sugulastelt ja tuttavatelt. Paljud tahavad oma õuele ka isekasvatatud või siis kingituseks saadud taimi.

Seegi õu on isikupärane ja pererahva nägu ning loomulikult kergesti hooldatav. Selge kujundusega aia õueehitised on siiski kergesti teisaldatavad ja ümberehitatavad, kui lapsed on suuremaks kasvanud või majaomanikud vahetuvad.

Artikli märksõnad