Kodune allergiaoht vähemaks

Elise Järvik
Kodutohter november 2017

allergia
Allergoloog soovitab taas ausse tõsta vanaemade koristusnipid. | Shutterstock

Allergia on heaoluriikides aina suurem probleem: on pakutud, et selle all kannatab ligi kolmandik elanikkonnast. Ometi võib kindlaid asju järgides allergiariski vähendada. Mida oma elamises tähele panna, et end selle eest hoida, uurisime Eesti allergialiidu nõustajalt allergoloog Maie Laanistelt.

Vastuseks küsimusele, kuidas allergiaohtu vähendada, naerab eluaegne allergoloog esmalt, et kui seda teaks, saaks Nobeli preemia, ent jätkab siis tõsisemalt: "Sellele on iseenesest väga lihtne vastus: tuleb elada tervislikult. Õige toit, puhas loodus, puhas kodu – need on põhilised asjad, mis peaksid olema tähele pandud."

Tervisliku toiduvaliku kohta kehtib dr Laaniste sõnul rusikareegel, et mida värskem ja mahedam söögipoolis, seda parem nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lisaks rõhutab ta, et toit peaks olema mitmekesine: "Et saaks kõik kätte toidust, mitte ei peaks tablette kõrvale neelama." Väljas, iseäranis looduses, ollakse Maie Laaniste hinnangu järgi tänapäeval väga vähe, selmet veedetakse küllaltki palju aega siseruumides. Seepärast tuleb jälgida, et keskkond, milles inimene suurema osa ajast viibib, oleks võimalikult allergiaohutu.

Piisab lapist, veest ja seebist

Peatähtis on allergoloogi kinnitusel see, et ruumid oleksid hästi ja õigesti koristatud. Sealjuures on vaja silmas pidada, et oleks korralik tolmuimeja, mis toas tolmu laiali ei aja, ning õiged pesuvahendid. "Põhiline on kasutada ikkagi lappi, vett ja seepi," ütleb dr Laaniste, toonitades, et pole mingit põhjust muretseda iga asja tarvis oma puhastusvahendit, mis justkui iseenesest selle puhtaks teeb. "Alati kui ma vaatan neid reklaame, ajab mind naerma, kust nad küll nii mustad pinnad võtavad, mida nad seal imevahenditega puhastama hakkavad. Kui tekib regulaarne harjumus, et iga asja, mis mul maha läheb, puhastan kohe niiske lapiga ära, siis ei tekigi niisuguseid pindu, mida on vaja suure keemiaga puhastada," sõnab ta.

Allergoloog soovitab taas ausse tõsta vanaemade koristusnipid: "Hea puhastusvahend, mida tänapäeval küll eriti saada ei ole, on puutuhk, aga seda on natukene palju nõuda. Söögisooda on kindlasti asi, mis võiks igas kodus olla, samuti äädikas – see puhastab kõiksuguseid asju, kui seda natuke vee hulka panna." Kui aga siiski eelistatakse kauplustes müüdavaid puhastusvahendeid, tuleks valida tooted, mis on lõhnatud ja mitteärritavad, soovitatavalt ökomärgisega, ning kindlasti peab neid doseerima õigesti. Teadma peaks sedagi, et puhastusainet tuleb valada vette, mitte vastupidi, sest siis aurustub seda vähem.

Toaõhk olgu tervislik

Dr Laaniste nendib, et asjad, mille peale sageli ei mõelda, aga mis samuti ruume reostavad, on igasugused aerosoolid. Kui me pritsime aknaklaasile puhastusvahendit või kasutame õhuvärskendajat, jäävad kõik need osakesed tegelikult õhku.

"Terve inimene võib-olla esialgu ei tunnegi seda, pealegi on nad mingisuguse lõhnaga, mis iseenesest muidugi ka ärritab limaskestasid, aga varem või hiljem põhjustab see mingi ärrituse kas nahal või hingamisteedes ja sealt hakkavadki pahandused pihta," hoiatab allergoloog ja soovitab värske õhu saamiseks lihtsalt aken lahti teha.

Tubade tuulutamine on iseäranis tähtis koristamise ja toiduvalmistamise ajal, ent samuti optimaalse õhuniiskuse saavutamiseks, mis peaks olema 25–45 protsenti. Niiskema toaõhu korral tekib kergesti hallitus, peale selle soodustab liigne niiskus tolmulestade ja mikroobide elutegevust. "Paljud inimesed ei raatsi akent lahti teha, kuna tahavad sooja hoida, ja selle tõttu ei ole kodune elukeskkond enam sugugi tervislik. Peab väga jälgima, et ventilatsioon oleks korralik," paneb tohter inimestele südamele.

Samal ajal ei ole hea ka liiga kuiv õhk, kuna seegi ärritab hingamisteid, eriti lastel. Seepärast tasuks koju muretseda niisugune termomeeter, millel on niiskusmõõdik, ja jälgida, et sisekeskkond vastaks parimale võimalikule. Sealjuures ideaalne toatemperatuur on 21–22 kraadi, magamistuba võiks olla paari kraadi võrra jahedam.

 

Koristada tuleb mõistusega

Koristusvajadus oleneb loomulikult kodust, kuid üldjuhul tuleks põhjalikum kraamimine ette võtta kord nädalas, mille käigus peaks puhastama ka kõik nurgad ja praovahed. Kriitilisemaid kohti, nagu köök, vannituba ja esik, tuleks kergelt koristada iga päev.

Samas hoiatab allergoloog ka liigse puhtuse eest, meenutades, kuidas mõni aeg tagasi arvati, et kõiksuguseid mikroorganisme on vaja antibakteriaalse seebi ja muude desinfitseerimisvahenditega hävitada. "Tegelikult peetakse seda üheks allergiat soodustavaks asjaoluks. Inimese organism on nii tark, et kui immuunsüsteem jääb ilma tööta, siis ta hakkabki ise nii-öelda tööd otsima ja reageerima kahjututele keskkonnafaktoritele," selgitab dr Laaniste, miks on kontakt mitte haigust tekitavate mikroobidega hea.

 

Vaibad, loomad ja lilled vajavad hoolt

Selleks et oleks lihtsam korda hoida, võiks kodus olla võimalikult vähe niisuguseid asju, mis tolmu koguvad. Seepärast peaks võimaluse korral vältima krobelisi pindu ning vaipkatteid: nende puhtana hoidmine võtab rohkem aega ja jõudu. Iseäranis ohtlikud on allergoloogi sõnul ülepõrandavaibad: "Päris korralikult neid puhtaks ei saa, ja need võivad muuta kogu sisekeskkonna nii hulluks, et seal ei ole igaühel võimalik olla."

Kui üldse põrandakatteid kasutada, siis võiks eelistada kaltsuvaipu, mida saab hõlpsalt koduses pesumasinas pesta. Ka eluruumis olevad loomanahad on üks lisareostuse allikas, lemmikloomadest rääkimata.

Maie Laaniste rõhutab, et enne looma võtmist peab hoolikalt läbi mõtlema, missugused on tema pidamise võimalused ja kuidas tema järelt koristatakse, sest puhtusepidamine on lemmikloomaga palju keerulisem. "Nüüd on need loomad ju kõik kodus, välja lasta neid praktiliselt ei lubatagi seaduse järgi, ja kõik see, mis nad endast maha jätavad – karvad, kõõm, sülg –, lendleb meie korteris. Loomapidamine eeldab ilmselt õhupuhastajat, mis töötab kogu aeg ja võtab neid üleliigseid asju ära."

Samuti hoiatab tohter toalillede eest, kuna need koguvad palju tolmu ja on soodsaks pinnaks hallitusseentele: "Kes on väga lillelemb, peab neid korralikult hooldama ja nende pealt tolmu pühkima, et nad ei hakkaks meid segama." Igal juhul on lillede jaoks parim koht elutuba või veranda, tingimata peab need eemal hoidma magamistoast.

 

Magamistuba nõuab eritähelepanu

Just magamistoale tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna suurema osa kodus oldud ajast veedab inimene voodis. Pealegi elutseb seal miljoneid imepisikesi ämblikulaadseid olendeid, kodutolmulestasid, kes võivad samuti allergiahaigusi põhjustada.

"Tolmulestad elavad igas kodus, sinna ei ole midagi parata. Nende jaoks on kõige parem elukeskkond voodi. Öeldakse, et ühe inimese voodis on miljon tolmulesta, kahe inimese voodis juba kaks miljonit," sõnab allergoloog.

Tolmulestade levikut pidurdab see, kui kasutada pestavaid madratsikatteid, tuulutada ja kloppida sageli voodiriideid, pesta voodipesu vähemalt 60-kraadise veega ning vahetada regulaarselt vanad padjad-tekid uute vastu, kusjuures padja eluiga on kaks-kolm aastat, tekil viis-kuus aastat. Madratsi peaks välja vahetama vähemalt iga kümne aasta tagant.

"Ja muidugi on paremad naturaalsed materjalid: puuvillased voodiriided, talvel vajaduse korral villane tekk tekikotis. Sulepadjad ei ole soovitatavad, sest needki koguvad tolmulestasid," annab allergoloog nõu.

 

Pesu lõhnaku puhtuse järele

Et riided puutuvad otseselt ihuga kokku, peaks pesupesemiselgi ettevaatlik olema ning kasutama leebemaid ja lõhnatuid vahendeid. "Inimesed pesevad ju palju tugevatoimeliste pesuvahenditega, ja nendega pestud asjadel on väga tugev lõhn juures," räägib dr Laaniste, meenutades, kuidas pesupulbrilõhn tal hinge mattis, kui kabinetti astus patsient, kes kandis niisuguse vahendiga pestud rõivaid. "See lõhn lihtsalt niivõrd ärritab. Ja muidugi pehmendavate ja lõhnastavate vahendite kasutamine on puhta pesu reostamine. Kõige parem on puhtuse lõhn. Pesul ei pea olema kannikeselõhna, see jääb ju peale loputamist pesu sisse ja siis täpselt samamoodi hõljuvad need osakesed korteris ringi."

Samal põhjusel soovitab allergoloog eelistada pesupulbrile geeli. Seejuures on tingimata tarvis kinni pidada pesuaine soovituslikust kogusest. "Kui on öeldud, palju panna, siis kindlasti mitte üle doseerida, panna pigem vähem kui rohkem," toonitab tohter. Muidugi peaks ka pesupesemisvahend olema ökomärgisega. "See võib küll olla vähem tõhus, aga ta peaks olema siiski tervist säästev. Liiga hea efekt on alati kahtlane, see mõjub kuskile mujale ka," on arst kindel.

Uued riided esmalt pessu

Paraku pole pesuvahend ainus kemikaal, mis riietest eritub. Tootmise käigus kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, mis vähemal või rohkemal määral kanga sisse jäävad ja kokkupuutel nahaga organismi sattuda võivad. Seepärast peab uued riided enne kasutamist kindlasti läbi pesema. "Võib-olla mantlit või sulejopet mitte, aga riided, mis on ihuga kontaktis, nagu pesu ja pluusid, tuleb kindlasti enne kasutamist pesta," rõhutab allergoloog.

Tihtipeale aga ühekordsest pesemisest ohtlike jääkainete eemaldamiseks ei piisa. Seepärast oleks tervislikum osta võimalikult naturaalseid, soovitatavalt mahepuuvillaseid rõivaid või hoopis kasutatud riideid: tänu korduvale pesemisele on neis kahjulikke aineid vähem. Muidugi tuleb needki enne kandmist korralikult puhastada.

Nõud puhtaks kuuma veega

Otse loomulikult tuleb tähelepanu pöörata ka nõudepesule. Rahva seas on levinud isegi soovitus, et kui peres ilmneb kellelgi allergia, peab esimese asjana välja vahetama nõudepesuvahendi. Tervist ohustab nii tugevatoimelise nõudepesuvahendi kasutamine, vahendi vale doseerimine kui ka korralikult loputamata jätmine.

Tänapäeval kasutatakse palju nõudepesumasinat, aga kui pestakse midagi käsitsi, siis peaks tarvitama võimalikult tulist vett, ning nõudepesuvahendit võiks kasutada ainult erandkorras, kui on väga rasvane asi, mida hästi puhtaks ei saa, toonitab allergoloog ning soovitab siingi valida keskkonnahoidliku toote. "Igasugune kodukeemia peaks olema ökomärgisega, mis viitab, et ta on inimsõbralik. Palju reklaamitud nõudepesuvahendid ei kuulu minu arvates kuskilt otsast nende sõbralike hulka. Sellest, et vahend mitu kilomeetrit nõusid peseb, pole tervisele mitte mingit kasu."

Ennetus on ravist lihtsam

Kõiki nimetatud soovitusi tuleks eriti järgida siis, kui peres on väikelapsed. "Nende nahk ja hingamisteed on õrnad, seepärast peab vaatama, et ei tekiks probleeme. See ongi ärahoidmise alus," sõnab dr Laaniste. Esialgu võib tunduda, et kõike seda, mida peab tegema, on liiga palju, aga kui see on saanud juba igapäevaseks harjumuseks, siis ei ole tööd sugugi rohkem. "Peab lihtsalt oma peas läbi mõtlema, et ega haigus ole pärast põrmugi kergem, vaid on palju suurem närvipinge, mure ja kulu. Nii kaua kui ollakse terve, arvatakse, et haigused käivad mööda teisi. Kahjuks ei ole see nii," teab eluaegne allergoloog.