Helin-Mari Arder mediteerib koos kuulajaga

Esme Kassak

Helin-Mari Arder ütleb, et muusika on meditatsioon nii muusikule kui ka kuulajale. | Olga Makina

Muusik Helin-Mari Arder alustab aastat plaadi jao uute, talviste lauludega. Talve juures meeldib talle, kui on valget aega, mida vähese lume tõttu kipub kahjuks nappima. "Talv on kõige pimedam ja kõige valgem aeg," nagu on kirja pannud Helin-Mari onu Ott Arder ühes lauluks saanud luuletuses. Igas hetkes on siiski oma ilu, ja muusikat tehes pakub lauljatar seda kõige kallimat – aega iseendale.

Teadveloleku ehk moodsa sõnaga mindfulness'i kursuseid pakutakse üha rohkem. Kohalolekust, hetkede märkamisest ja aja tarmukast kasutamisest räägitakse nii ettevõtluskoolitustel kui ka üksikisikutest huvilistele. Helin-Mari jaoks näib see aga olevat elamisviis: esimesed märgid sellest on maas juba plaatidel, mis ilmusid 2000. aastate alguses, näiteks laulud "Meditatsioon" ja "Hetk vaikust".


Aeg muusikaga iseendale
 

"Ma arvan, et iga inimene peaks endale meelde tuletama, et vahepeal peab aja maha võtma ja andma endale võimaluse praeguses hetkes olla. Hea oleks, kui neid hetki leiaks iga päev. Mina ei saa end ses mõttes kuidagi pjedestaalile seada ja öelda, et oskan seda paremini teha kui teised, sest ka minul on omad tavalised toimetused.

Olles keset igapäevatoimetusi, võib õhtune esinemine tunduda väga ebareaalsena – see on nagu lülitumine hoopis teise maailma. Eriti kui on kõikidele lapsevanematele tuttavaid muresid, mis võivad tekkida üleöö: lapse haigestumine, mõni tegemata jäänud koolitöö... Võib-olla nende ümberlülitumiste tõttu tajungi selgelt seda vahet, mis lubab mul just praegust hetke tunnetada," arutleb Helin-Mari.

Tema kontserdid on tihti pigem kui kohvikuõhtud, kuhu inimesed tulevad spetsiaalselt seda laadi muusikat kuulama ja võtavadki aja puhtalt selleks. "Meie muusikas on sageli improvisatsioonilisi momente. Kui džässihuviline oskab seda kuulata teistsuguse kõrvaga, siis teistel võib mõte minna sel ajal rändama. Ja see ongi inimese hetk iseendale. Ta on selles hetkes ega saa kusagile tormata. Võib-olla leiab ta mõne uue mõtte – muusika viib teda kusagile. Muusika on ses mõttes meditatsioon nii muusikule kui ka kuulajale. Meie läheme samamoodi sellisesse teise maailma. Aga kui mõelda, siis seda teist maailma võiks meie päevadesse jaguda palju rohkem."

 

Ametilt hoopis lauluõpetaja
 

Nii näib muusik kui muusikaterapeut või hingetohter. Helin-Mari on aga erialalt hoopis popdžässlaulu õpetaja. Õpetajatööd peab ta väga nõudlikuks, kuna selleks peab olema jõudu ja energiat, mida õpilastele jagada.

"Mulle sobib kõige paremini, kui mul on õpilane, kes juba teab, mida ta tahab. Mulle sobib finessidega tegelemine," avaldab ta. Sellest rääkides jõuame coach'imise mõisteni (ingl 'treenimine, õpetamine' – toim) ja ta leiab, et see on täpselt see, mida on valmis tegema. Samas on Helin-Mari käinud mõned korrad Eesti muusika- ja teatriakadeemias asendamas ametiõde Kadri Voorandit ja kogemus on olnud igati innustav. "Kadri ikka vastutab, mulle jääb lust ja rõõm lihtsalt tegeleda õpilastega, aidata neid nende muusikuteel. Selline asi mulle meeldib."

 

Naisele keerukas amet
 

Muusika on Helin-Mari ümbritsenud sünnist saati, ent kunagi pole tema sõnul olnud mingit survet just muusiku kutsele järgneda. "Vanematel oli alati selline jutt, et naisterahva jaoks on muusikutee keeruline. Omal ajal ei saanud ma sellest jutust aru. Hakkasin seda mõistma alles siis, kui sündisid lapsed. On omamoodi kunst neid asju ühitada," räägib ta.

Helin-Mari peres kasvab üheksa-aastane tütar ja seitsmeaastane poeg. Ta osutab, et nii Eestis kui ka mujal maailmas on artiste, kes on teadlikult valinud ainult muusikutee ja kelle pereks on näiteks õe- või vennalapsed. "Kujutan ette, et mulle oleks sellise valiku puhul alatiseks jäänud igatsus oma pere järele," märgib ta.

Aga kui Helin-Mari ei oleks laulja? Lapsena õppis ta Tallinna muusikakoolis viiulit, mistõttu kooli ajal oli tüdruk üsna veendunud, et temast saab viiuliõpetaja. "Olen töötanud ühes koolitusfirmas ka sekretärina. Ja siis, kui ma Tartu ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust õppisin, mõtlesin, et ju minust tõlk saab," meenutab Helin-Mari. Mõnes mõttes andis tõuke muusikutee valida see, kui noorusaegne suhe ummikusse jooksis. "Siis tundus, et enam miski halvemaks minna ei saa, ning seetõttu julgesin minna Otsa kooli sisseastumiseksamitele."

Muusikaga on Helin-Mari üles kasvanud, muusikaga tegelevad tema vennad ja muusikaline haridus on ka tema õel. Kodusele elule avaldab kindlasti mõju see, et ka lauljatari elukaaslane Teet Raik on aktiivselt tegutsev muusik ja mängib tihtipeale Helin-Mari koosseisudes. Lisaks on Teet õppinud heliinseneriks ning miksis värskelt ilmunud plaadi. "Väga suur osa plaadi tegemise protsessist on nii-öelda meie endi kraes, mis on korraga nii hea kui ka halb. Hea on sellepärast, et sa ise tead kõige täpsemalt, millist tulemust tahad. Halb või pigem raske aga see, et näiteks kodustuudios muusikat miksides võtab see palju rohkem aega, kuna samal ajal on vaja ka lastega tegeleda. Kodust väljas töötades saaks kõike palju keskendunumalt teha. Aga see on meie elu ja me oleme sellega harjunud."

 

Tahtnuks korvpalli mängida
 

Rääkides oma lastest, rõõmustab Helin-Mari, et nad käivad koolis, kus muusikaharidust saab omandada koolitundidega kombineeritult, ja nii jagub neil aega ka trennide jaoks. Lapsena muusikakoolis käies lõppesid tema enda päevad vahel nii hilja, et tuli õppida vaat et ööni välja. "Ma ise oleksin tahtnud käia pigem mõnes trennis, kasvõi korvpalli mängida, kuigi olin selleks liiga lühike," meenutab ta. "Koolis tehti nalja, et siis lihtsalt jooksed suurtel tüdrukutel jalgade vahelt siuhti läbi. Aga mu ema oli saanud omal ajal palliga nii kõvasti vastu nina, et ninaluu läks katki..." Aeg-ajalt tüdruk siin-seal trennis ikka käis, kuid paraku jäi see ühel või teisel põhjusel lühiajaliseks.

Täiskasvanuna pole Helin-Mari sportimist jätnud ning selliste tantsude harrastamise kõrval nagu flamenko ja salsa võtab ta osa spordiklubi treeningutest. "Kõige rohkem meeldivad mulle joogatunnid, aga käin ka näiteks bosus (treening poolpallil – E. K.). See on hästi tore, õpetab kerelihaseid töös hoidma. Kuna mul on just hommikupoolikud vabad, siis on mu eeliseks kasutada ühe spordiklubiketi hommikupaketti, ja selle plusspakett lubab omakorda minna mistahes klubisse, mis ketti kuulub. Kui mulle sobivat trenni koduklubis parajasti ei ole, saan vaadata, kus on see päev jooga, pilates, Bodybalance või kõht-selg-tuhar (see on imelik nimi, aga tõhus trenn!)."

Trennis käimise keerulisim osa on see, kui tuleb vahepeal ennast ja häält säästa. "Tahaksin väga kaks-kolm korda nädalas trenni jõuda, aga teinekord, kui ei ole tükk aega saanud käia, võib juhtuda, et käin kuu aega iga päev või üle päeva. Siis otsin kõik oma lemmiktrennid välja!" Pärast pausi teeb taasalustamise eriti raskeks see, et on veel meeles, kuidas tundsid ennast vormis olles. "Inimese suurim vaenlane on tema ise. Siis tuleb mängu veenmisoskus, et tuleb võtta rahulikult ja endale andeks anda. Kõik asjad ei saa kohe õnnestuda."

 

"Tasuta piima paluks!"
 

Möödunud sügistalvel oli Helin-Mari päris pikalt tervisega kimpus, enne kui sai plaati tegema asuda. "Lõpuks, kuigi mul ei olnud hääl päris korras, otsustasin, et aitab. Vahel lihtsalt väsid ootamisest ja ka enda ravimisest ära. Eks kõigil lauljatel ole neid hetki, kui tuleb laulda ka siis, kui pole päris terve. Tegelikult kurnab see kõvasti. Piisab ühest esinemisest haige häälega, ja pärast lapid mitu kuud selle tagajärgi," räägib ta. Tõsi, on mitu nippi, kuidas häält turgutada, ent parim ravi on Helin-Mari kinnitusel aeg maha võtta. Seda aga pole tihtipeale sugugi lihtne teha, sest kuidas sa paned teise laulja end asendama, kui inimesed tulevad just sind kuulama! Ehkki ka seda on tulnud ette ning Helin-Mari on ka ise teisi aeg-ajalt välja aidanud.

Häälele teeb head soojas kliimas viibimine. Viimati käiski Helin-Mari terve perega Tenerifel. "Olen täiesti nõus sellega, et kui inimene saab sooja, siis tal kaovad igasugused hädad lihtsalt ära." Kui tervist ja häält on vaja ravida, siis proovib Helin-Mari alustuseks oma jõududega, juues sooja teed, tarvitades mett ja kurgutablette ning tehes taimede eeterlike õlide auru. "Köha korral panen rinnale kapsalehe meega. Kapsaleht aitab põletiku vastu hästi," leiab ta. Parimaks viisiks enda tervise eest hoolt kanda peab Helin-Mari värske kraami tarbimist, näiteks teeb ta hommikuti värsket apelsinimahla. Kindlasti tuleb hoolt kanda ka oma uneaja eest, mis on artisti elus sageli kunsttükk. "Piisav uni on üks asi, millega saaks väga palju probleeme kohe lahendada. Meil on vahel võimalus ka enne esinemist natuke magada, aga kui lapsed on selleks ajaks kodus, siis katsu see silm kas või pooleks tunniks looja lasta! Pealegi on pärast tukastust ka häälel vaja aega ärkamiseks. Päevad venivad vahel päris pikale: keset päeva sõidad välja, keset ööd jõuad tagasi, hommikul kell seitse tuleb ikka tõusta, sest lapsed peavad kooli jõudma. Mõnes mõttes on see tervist kahjustav amet, tasuta piima paluks!" naerab naine.


Südames hoopis suvi


Teisalt tõdeb Helin-Mari koduseid toimetusi silmas pidades, et muusika tegemine on sageli ka puhkus. Artisti teistsuguse graafikuga aitab hakkama saada toetav lähedaste ring; ka lapsed on viimase paari aastaga kõvasti iseseisvamaks saanud. Mõneti on aidanud kõige sellega toime tulla ka kogemus lapsepõlvest, mil vahel mõlemad Helin-Mari vanemad sõidus olid. Kõik said lõpuks hakkama! Lauljatar mõistab nüüd sedagi, et küllap ka tema emale-isale olid nelja last kantseldades tööreisid omamoodi puhkuseks.

Meie vestlemise päeval on Helin-Mari parasjagu Eesti Televisioonis raadio laululastega proove tegemas, hommikul sadas isegi lund ja see tegi meele rõõmsaks. "Viimastele aastatele mõeldes on natuke kahju, et päris talve pole olnud. Oleks selline lumine, kus on kergelt külm, nii et lumi kohe ära ei sulaks – see oleks palju tervislikum! Poleks jalad märjad ja teiseks oleks puht selles mõttes hea, et lumi on valge ja sätendab valgust tagasi. Põhjamaises talvepimeduses oleks see meile suureks abiks." See näib olevat ka albumi "Valge aeg" üks kandvaid mõtteid.

Tegelikult armastab lauljanna suve märksa rohkem, eriti meeldib talle aias toimetada. Perel on linna külje all väike suvekodu, ent üht-teist saab ka õe kõrvalt linnakodus Kassisabas nokitseda. "Olen mõned viimased aastad olnud paadunud aiahoolik. Viimane suvi oli natuke keerulisem, sest oli palju ringisõitmist, aga muidu mulle väga meeldib käsi mulda pista ja ise taimi ette kasvatada."

 

Kordagi oma hinge müümata
 

Kui uurin, kas Helin-Mari on midagi ette võtnud oma elus ka nii-öelda keskeakriisi pärast, siis ajan ta korraks kimbatusse. "Tõtt-öelda ei ole ma osanud selle peale mõeldagi," lausub ta naerdes. "Samas võib see naisartisti jaoks olla valus teema, kui oled esinedes kõigile nagu peo peal. Ja mõned inimesed võivad olla väga kriitilised."

Siinkohal kiidab ta väga oma sooja ja südamlikku publikut, kes on tema hinnangul huvitatud muusikast. "See on ju selge, et me näeme endas muutusi ja tahaks välja näha nooruslikumad, aga kui oskame iseendas üles leida samasuguse tunde, mis tekib siis, kui inimene armub või tal on käsil midagi põnevat, teeb see põlemine ta tavaliselt palju nooremaks ja ilusamaks. Igaüks saab oma mõttejõuga väga palju ära teha." Lisaks meenutab Helin-Mari oma vanaema kuldseid sõnu: "Kui väline ilu kaob, siis tuleb hoolikalt vaadata, et see kaoks sissepoole."

Iga Helin-Mari heliplaat tähistab justkui mõnd eluetappi, ent erinevaid ideid kannab ta endaga pidevalt kaasas. On ju tõsiasi seegi, et mida aeg edasi, seda rohkem on füüsilisel kujul plaadi väljaandmine rohkem enda jaoks. Ühe neist, "Ununenud unistused" (2013), on Helin pühendanud onu Oti lugudele ja see on ka tagasivaade lapsepõlve. Repertuaaris on lapsepõlveaegseid laule veelgi, sealhulgas isa Jaani omi.

"Sain ühel hetkel aru, et on laule, mida tean juba lapsepõlvest saati ja mis on mulle armsad, kuid ise laulnud neid pole. Siis mõtlesin, et võiksin neist teha juba omad versioonid. Ma ei saakski neid esitada, katsudes järele aimata originaale, nagu on neid laulnud tõelised ikoonid, nagu Ivo Linna, Tõnis Mägi või Karavan. See poleks ka mina ja see ei oleks loomulik."

Seda oma rida on Helin-Mari ajanud peaaegu oma muusikutee algusest saati, müümata kordagi maha oma hinge.

Artikli märksõnad