Ära viska vanu või katkisi plaate ära! Tee ise kaunis keraamiline sein

Kristjan Arunurm
Meeli Seermaa omatehtud saviplaadid, igaüks erinäoline. | erakogu

Sageli soovitakse põranda- või seinaplaate, milliseid laiatarbemüügis saada pole. Võimalus on asju ise teha. Miks visata ära defektsed või jäerelejäänud plaadid, kui neist saab valmistada tohutult põnevaid pindasid. 

Meeli Seerma plaaditegemise vajadus tuli sellest, et lapsed oli vaja panna eraldi tubadesse ja köögi asukoht ümber paigutada. Nii oli tarvis uue köögi tasapinna kohale miskit leiutada. Ent plaadid, mis poodides meeldisid, tundusid jabura hinnaga.

"Mulle meeldivad omanäolised asjad, seega tuli plaadid keraamikakojas ise teha. Võtsin ette vanad Maroko plaatide kujud ja lõikasin papist šabloonid. Kerge see pole, aga alati teeksin teist korda veel. Nüüd võiksin juba teha tellimustöid, kuigi ma ei usu, et see ära ei tasuks: ühe plaadi hind läheks liiga kalliks," naerab Meeli. Ta möönab nüüd, et muidugi on keraamikakojas plaatide tegemine läinud veel kallimaks kui salongist silma hakanud hirmkallid seeriad, pealegi oleks ju valmiskujul standardsete plaatidega saanud soovitud lahenduse kiiremini, aga Meeli ei kahetse, vaid teeks uuesti käidud tee läbi. "Selle raha olen ju jupikaupa, mitte korraga välja käinud, pealegi on isetegemise rõõm omaette väärtus! Olgu pealegi kõverad, aga ikkagi ju enda lapsed, mis sest et üks silm vaatab siia ja teine sinna – ikka armsad."

Sirget ja siledat täppistööd Meeli natuur ei ihaldagi, ka tema tehtud tassidest on näha, et potikedrale on ta eelistanud ekspressiivsemat lähenemist. Glasuuridega mängides on ka seinaplaatidest väga põnevaid variante välja tulnud, kõik on erinevad. Kuna kogu vajaminev komplekt pole veel valmis, võib sinna veel erisuguseid katsetust juhtuda. Meeli plaatijast sõber on protsessil hämmeldusega silma peal hoidnud ja ootab põnevusega, mis sest kõigest välja tuleb.

"Praegu on valmis neljandik, see kogus on tehtud kahekesi. Sõbranna pakkus, et teeks talgu korras – saaks kuue inimesega kolme korraga tehtud," räägib Meeli.

Mida ta aga oma plaaditeost õppinud on? "Proovipartii on näidanud, et need on tegelikult liiga erineva paksusega, teistele oskaksin nüüd soovitada ja ise edaspidi proovida teha ikka ühepaksused. Avastasin, et selleks on puitrull, millel on kahel pool distantskettad, mis hoiavad ühtlast kõrgust. Ja et saviplaadid kõveraks ei kuivaks, tuleb need panna laudade vahele."

Käsitööd, sedapuhku klaasmosaiigi ja puidutöö kujul, on Meeli rakendanud ka oma koduuksel. Remondist jäi järele servamata laudu, millest sai Meeli "kõverale" loomule kohaselt lainetav uksedisain koos klaasmosaiigist aknaga – see sai pärisuksele kinnitatud silikooniga, aga Meeli julgeb soovitada ka PVA-d, mis samuti läbipaistvaks kuivab.

Järgmine projekt on Meelil lainelistest laudadest terrass, sest milleks ometi sirge, eksole.


Kodus sündinud plaatmosaiik
 

"Ajale tagasi mõeldes ei oskagi öelda, miks mosaiik mind lummas," räägib Krõõt Kaldma. "Mul polnud sellega eelnevalt miskit kokkupuudet, aga ju ma nägin kuskil mõnd lahedat ideed, mis hõlmas mosaiiktehnikat. Mäletan, et otsisin internetist mosaiikkoolitusi, et saada teadmisi ja oskusi, aga kahjuks ei leidnud. Ma polnud sellega enne üldse kokku puutunud, aga soov oli suur. Lõpuks registreerisin end Tallinna Ehituskooli Plaatimiskoolitusele," meenutab ta aega, kui puutus elus esimest korda kokku plaatimise, hüdroisolatsiooni, segude ja kõike muu sellisega. Sealt siis asi vaikselt algas. Oma esimesed plaadid katsetuseks saigi Krõõt koolist. Esimese töö – lillepoti – tegi julmalt haamriga plaate purustades, mis on igaühele jõukohane töö.

"Et mosaiiktöö püsiks kaua, tuleb kasutada spetsiaalset ilmastiku-, kuuma- ja niiskuskindlat segu. Poodides on valik kirju ja kui ei tea millist osta, küsi julgelt müüjatelt – nad on abivalmid ja oskavad soovitada vastavat toodet," jätkab Krõõt. Ehituspoest ostis naine vastavad tööriistad: lõikuri, tange, viile ja käia. Ehituspoodidest on ta saanud ka defektseid plaate ja kuna sõbrad teavad ta hobist, on nad pärast vannitoa- või köögiremonti järelejäänud plaadid Krõõdale toonud.

"Milleks ära visata, kui neist saab teha praktilisi tarbeesemeid: seinu-põrandaid omanäoliseks muuta, ehteid meisterdada – fantaasia on piiritu, tuleb see lihtsalt tööle panna. See mulle mosaiigis meeldib, et pole vaja ära visata katkist tassi, taldrikut, kaelakeed või plaati – seda saab kasutada kellelegi rõõmu tegemiseks. Tunnen, et iga väikese tükiga päästan natuke maailma reostumisest. Me toodame vanadest riietest uusi, tuunime vana mööblit, taaskasutame taarat... Miks ka mitte siis ehitusmaterjale?"

Allikas: TM Kodu&Ehitus