Appi, sõrmed juba valged! Arvesta tööriista vibratsiooniga

kodus.ee

Kui käed puutuvad pika aja jooksul pidevalt kokku käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused. | Shutterstock

Uut tööriista ostes vaatad suure tõenäosusega selle kirjeldust ja tehnilisi näitajaid. Kui tegemist juhtub olema arvestatava vibratsioonitasemega seadmega, on tehniliste näitajate tulbas enamasti ka see ära märgitud. Mis ohtusid liigne vibratsioon endaga kaasa võib tuua ja kuidas seda minimeerida, seda seletab lähemalt Taavi Oruväli Tööriistamaailmast.

Järgnevas loos toome ära põhjused, miks on tööriista valikul oluline vibratsioonitaset arvestada. 

Vibratsioon käele ja kehale

Esimene vibratsiooniga kokku puutuv kehaosa on tänu tööriista käepidemele või töödeldavale detailile üldjuhul labakäsi. Sealt kanduvad võnked edasi käsivarde ja sealt edasi ülejäänud kehasse. Labakäe ja käsivarre vibreerimist nimetatakse ka kohtvibratsiooniks, terve keha vibreerimist aga üldvibratsiooniks. Iga vibratsioon ei ole küll tingimata organismile kahjulik, kuid tihe, pikaajaline ja tugev värin võib endaga nii mitmeidki terviseprobleeme kaasa tuua. Viimase ennetamiseks on määratud koht- ja üldvibratsiooni normid.

Kohtvibratsiooni päevaseks piirväärtuseks loetakse 5m/s2 A(8), üldvibratsiooni päevaseks piirväärtuseks aga 1,15m/s2 A(8).


Sõrmed muutuvad kahvatuks
 

Kohtvibratsioonist tulenevad terviseriskid on üsna sagedased ning mõjutavad paljudes tööstusharudes ja paljudel kutsealadel töötavaid inimesi. Inimesel, kelle käed puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused (kohtvibratsiooni sündroom). Esimeseks sümptomiks on siinujuures surin kätes. Seda eirates lähevad varsti sõrmeotsad ja siis terved sõrmed kahvatuks.
Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul). Pikemal kokkupuutel muutuvad sellised valud krooniliseks. Lisaks mõjutab üldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni, põhjustades kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid. 


Kuidas kahju ennetada?
 

Lubatust tugevamast vibratsioonitasemest ei tohiks eelmainitud põhjustel keegi kokku puutuda, kuid ka rakendusväärtusest madalamate väärtuste korral võib tekkida kahjustus. Vibratsioon on aga summutatav ning õigeid meetmeid järgides tunduvalt vähendatav.

Esimeseks võimaluseks on kasutada vibratsiooni summutavaid rakiseid või -käepidemeid. Heaks illustratiivseks näiteks võib tuua trimmerirakised, mis lisaks raskuse ühtlasemale jaotamisele ka masina vibra summutavad. Ka õigesti valmistatud käepide teeb käte elu lihtsamaks.

Teine hea abivahend käte säästmiseks on vibratsiooni summutavad kindad. Need peavad kandma CE-märgist, mis näitab, et kinnaste vastavust EN ISO 10819:1997 nõuetele on kinnitatud katsetega. Kindad ei vähenda aga kahjuks oluliselt riski sagedustel, mis on madalamad kui 150 Hz (9000 pööret minutis). Seega on enamiku elektrikäsitööriistade puhul vibratsiooni vähendamine vibratsiooni summutavate kinnaste abil väheefektiivne.

Kolmandaks töötavad tööriistad väikseima võimaliku vibratsiooniga enamikel juhtudel vaid siis, kui nad on korralikult hooldatud ja töötavad nii nagu tootja ette on näinud.

Viimaseks, kuid üldsegi mitte tähtsusetuks punktiks ei saa välja toomata jätta õiget tööriista- või detaili haaret. Kuna vibratsioon saab edasi kanduda ainult füüsilise kontaktiga, on ka võngete intensiivsus otseses seoses haarde tugevusega. Ideaalis tuleks töödeldavat detaili või tööriista käepidet vaid nii tugevalt hoida, et töö üle vajaminev kontroll saavutada. Käepideme haaramine selliselt nagu sooviks rusikaga õunamoosi teha ei ole kuidagi mõistlik - lase masinal töö sinu eest ära teha.

Artikli märksõnad