Akumuruniidukite võrdlus | Tossuvaba muruniitmine

Tero Kiira
Ilmselge on, et akumuruniidukid on kasutuse poolest tunduvalt lihtsamad kui sisepõlemismootoriga niidukid. | Tero Kiira

Akutehnoloogia teeb edusamme paralleelselt mitmes eri valdkonnas. Relakad, trellid ja mitmed muud elektrilised käsitööriistad toimivad tänapäeval ilma voolujuhtmeta. Sama areng toimub ka muruniidukite puhul.

Akumuruniidukeid on müügile ilmunud nagu seeni pärast vihma. Sama niidukitüüpi võidakse müüa mitme erineva tootenimega. Esmalt paistab kõigi ühisosa olevad vaid tõik, et need on valmistatud Kaug-Ida maades.

Akutööriistade tootjate eesmärk on leida kõigile oma akutööriistadele sama kasutaja: kui ostad näiteks akutrelli, ostad edaspidi ka sama firma muid akutööriistu, aga ilma akuta, sest tootja kõigile akutööriistadele sobib üks ja sama aku. See põhimõte kehtib ka kõigi muruniidukite võrdluses osalenud masinate kohta, välja arvatud Stiga ja Husqvarna – neil kahel akumuruniidukil on sedavõrd võimsad ja suured akud, et neid saab kasutada vaid akukettsaega.

Akumuruniidukite võrdlus tehti Soomes 2017. aasta suvel. Kogu suve jooksul selleks, et sooviti saada kasutajatelt kommentaare pikema aja jooksul kasutamise kohta. Testimisalaks oli golfiväljak.

Võrdlusse valiti umbes 40 cm niidulaiusega akumuruniidukid, kuna arvestati just väiksemate õuede ja aedade jaoks sobivate niidukitega. Alustati testivate masinate võimekuse parameetrite mõõtmisega. Erinevusi oli nii mootori töövõimsuses, akude ampertunninäitudes kui niidulaiuses. Akude võimsus on tavaliselt 4 Ah – Makital ja Stigal 5 Ah, Husqvarnal 5,2 Ah ja Vikingil 6,0 Ah. Boschil on pinge 36 V ja niidulaius 43,5 cm. Makital on kaks 18 V akut ja niidulaius on 42,5 cm. Stiga aku on 80voldine ja kõik teised töötavad 36voldise pinge pealt. Einhelli niidulaius on 42 cm, sel on kaks 18 V akut, mis on samaaegselt kasutuses.


Täpsem niidukite uurimine
 

Green Worksi lõiketera võimaldab isegi 45 cm laiuse niiduriba ja see on ka võrreldud niidukite hulgas suurim niiduriba laius. Green Worksi eriomadus on see, et sellele saab paigaldada tarviku, mille abil akuniiduk toimib kui tavaline niidetud rohtu kõrvale väljaviskav niiduk. Kui teistel akuniidukitel niidetud rohu kogumismahuti eemaldada, jätavad need niidetud rohu lihtsalt lõiketera alla. Green Worksi niidetud rohu kõrvale heitmise omadusel on nii head kui halvad küljed. Halb on see, et peab oskama niidukiga sõita selliselt, et niidetud rohtu ei heidetaks veel niitmata alale – see lisaks niitmistakistust ning kulutaks kiiremini akut ja selle toimimisaega. Hea omadus on see, et niitja saab ise otsustada, kuhu masin niidetud muru heidaks; Green Worksi puhul lendab see üsna kaugele.

Husqvarna on samuti sarnane senistele tavamuruniidukitele, välise mulje järgi kogukas masin, millel on astmeteta reguleeritav mehhaaniline veomehhanism, niiduriba laius 40,5 cm. Meeldiv omadus on see, et aku mahtuvuse indikaatortuled on käepidemel.

Makita aku võimsuseks on lubatud 5 A. Akusid on kaks ja need on paralleelselt masinale ühendatud, nii et kokku on võimsuseks 36 V. Niidulaius on 42,5 cm.

Ryobi on paljudele tuntud kui elektriliste käsitööriistade firma, aga neil on pakkuda ka lai valik aiatööriistu. Ryobi akumuruniiduki niiduriba laius on vaid 40,5 cm.

Stiga akumuruniiduk on firma esmatoodang selles vallas. Esmatoodangu omadused ilmnesid näiteks selles, et Stiga stardikangi vajutades läks masin liigagi äkiliselt liikuma; sellest andsid negatiivset tagasisidet kõik testijad. Stiga niiduriba laius on vaid 40,5 cm. 80voldise ja tõesti koguka aku mahtuvuseks on antud 5 A. Aku paikneb masina katte kõrval, sest muidu ei näeks niitja enda ees olevat ala.

Vikingi niiduki niiduriba laius on võrdluses olnud niidukitest kõige kitsam – vaid 36,5 cm. Aga see kitsas muruniiduk mahub igale poole niitma. Algul oli ka kahtlus, et Viking on võrdluses ehk vales niidukite klassis. Muide, masin on müügil ka Stihli-nimelisena.


Erinevused kaalus
 

Aku arvatavat võimsust on lihtne välja arvutada. Süsteem on: A (amper) korda V (volt) = W (watt). Boschil on tulemuseks 144 W. Sama tulemus saadi ka Einhelli, Green Worksi ja Ryobi puhul. Makital on kaks akut ja nende koguvõimsus on 180 W. Suurim aku on Stigal – lausa 400 W; Vikingil 216 ja Husqvarnal 187,2 W.

Enne niitma hakkamist niidukid kaaluti. Kaaluti koos akudega – oli siis niiduk toimiv ühe või kahe akuga. Mõnel niidukil oli küljes koht varuaku jaoks, aga neid ei võetud kaalumisse. Kõige raskem oli Stiga, kaaludes 27,1 kilo, Husqvarna 24,5 kilo. Stigal ja Husqvarnal on suur aku ja veosüsteem, mis lisavad kaalu. Järgneb Green Works, mis kaalub 23,1 kilo. Ryobi kaalub 19,7 ja Makita 18,3 kilo. Einhell on 16,8 kilo. Võrdluse kaalujälgijad on Bosch 14,3 kiloga ja Viking 13,3 kiloga – märkimisväärne erinevus kaalus Stiga ja Husqvarnaga võrrelduna. Selle võrdluse suhtes olgu mainitud, et sisepõlemismootoriga muruniidukid kaaluvad keskmiselt 25–30 kilo.

Iga testija pidi iga testitud niiduki kohta täitma ankeedi. Ankeedis oli küsimusi niiduki ning ka krundi suuruse ja olemuse kohta. Testitud akumuruniidukeid pidi võrdlema testija enda senise sisepõlemismootoriga muruniidukiga. Ühelgi testijal ei olnud varasemast ajast kogemust akumuruniidukitega; kõigil oli katsetusteni olnud endal kasutada vaid sisepõlemismootoriga niidukid ja seetõttu oligi huvitav teada saada testijate arvamusi.


Naiste valik
 

Kui läinud aasta jaanikuus akumuruniidukite testimisega alustati, lähtuti sellest, et sisepõlemismootoritega muruniidukitega masina spetsiifika tõttu teevad muruniitmistööd enamasti mehed ja et testitavad niidukid saaksid erinevatelt kasutajatelt hinnanguid. Aga selgus huvitav asjaolu – akumuruniidukite puhul olid hoopis naised nende operaatorid. Tulenes see ehk akumuruniiduki lihtsamast töölelülitamisest? Ja naised, kes mingi akumuruniiduki olid testimiseks saanud, ei tahtnudki neist järgmise vastu väljavahetamiseks enam loobuda. Üks ütles, et sellega, mis ta kasutada on saanud, on sedavõrd mõnus muru niita, et kas ta ei saaks seda kauemaks endale kasutusse. Seega: naistele oli mistahes akumuruniiduk tunduvalt parem sisepõlemismootoriga muruniidukist.

Ilmselge on, et akumuruniidukid on kasutuse poolest tunduvalt lihtsamad kui sisepõlemismootoriga niidukid. Iseloomulik on seegi, et on peresid, kus teismelised ei puutu sisepõlemismootoriga muruniidukit; isegi siis mitte, kui neid kästakse. Aga kogemus on, et akumuruniidukiga olid teismelised nõus töötama läbi suve. Kas on ehk elektriga toimivad tööriistad need, mis noortele tänapäeval rohkem huvi pakuvad?


Väsib ära
 

Eelmise aasta suvi oli üsna niiske – sellest oli häda kõigile muruniidukeile, kuid akuniidukid olid vaeslapse olukorras. Märga muru on halb niita ja rohi kasvab hoolimata kõigest. Kui akumuruniiduk peab pikka muru niitma, panevad märjad rohukämbud selle "köhima". Mõnedes testperedes võeti kasutusele taas vana sisepõlemismootoriga niiduk, et muru saaks niidetud – nimelt on sisepõlemismootoriga muruniidukite mootori vääne suurem ehk õigemini öeldes: väänet ei ole piiratud. Mitmel akumuruniidukil on aga väändepiiraja, mis lülitab mootori välja, kui lõiketera satub mingi takistuse vastu.

Kui vihmaperiood mööda sai, võeti taas ka akuniidukid kasutusele ja üsna kiiresti ilmnes taas, et enamus akuniidukitest on sisepõlemismootoriga niidukitest vilkamad ning ka kaalult kergemad, mistõttu on neid kergem lükata. Sisepõlemismootoriga niiduki põhja on ebamugav puhastada: niiduk tuleb keerata külili, mispuhul mootori karterisse valgub õli. Akuniidukite puhul seda häda ei teki – neid võib põhja puhastamise ajaks kasvõi kummuli keerata. Teine akuniidukite hea omadus on pritsmekindlus, ent survepesuriga neid pesta ei tohi.


Milline akuniiduk tuli võitjaks?
 

Üllatuseks sai esikoha algul kõigi poolt alahinnatud Einhell, järgnesid võrdse tulemusega Stiga ja Viking. Järgmine oli soodsa hinnaga Green Works. Viimast kohta jagasid Bosch, Husqvarna, Makita ja Ryobi.

Millised kogemused testimisest saadi? Akumuruniiduk on tulnud, et jääda! Siiski läheb veel vaja ka sisepõlemismootoriga niidukit, kui rohi on lastud liiga pikaks kasvada. Kui leppida mootorimüraga ja sellega, et sisepõlemismootori tarbeks on vaja aeg-ajalt selle kütusemahutit tankida, on sisepõlemismootoriga niiduk edaspidigi üks muruniitmiseks sobilikke variante. Kurioosumina mõõdeti ka sisepõlemismootoriga niiduki võimekust – kasutatud niiduki kütusepaagi maht oli täpselt üks liiter ja selle kütusehulgaga suudeti jämedalt arvestades niita ära kaks-kolm korda suurem ala kui akuniidukitega.

Aga üldiselt saab akumuruniidukitega suurepäraselt hakkama – kui akuniidukitega oli harjutud, ei soovinud enamus testijaist enam tagasi pöörduda sisepõlemismootoriga niiduki kasutajaks; sedavõrd mugavamad on akuniidukid tavaoludes kasutada.

Ent see põhiküsimus – kas on vaja akuniidukile kaht akut või saab see ühega hakkama? Einhellil on juba algselt kaasas kaks akut, samuti Makital ja masin vajab töötamisel ka neilt mõlemalt korraga energiat, niiet kaht akut võib üheks arvestada. Praktikas on nii, et vaid Stigal on sedavõrd võimas aku, et sellega saab ühe laadimisega keskmise suurusega õue niidetud. Muude akuniidukite jaoks oleks sobilik hankida kaks akut; eriti veel, kui aku täislaadimisaeg on pikk, nagu see Ryobi puhul on (suisa 2 tundi ja 25 minutit!).

 

Testiti: 

▪ Bosch Rotak 43 Li

▪ Einhell GE-CM 43 LiM

▪ Green Works 40 V Li-ION4AH

▪ Husqvarna LC 141V Li

▪ Makita DLM 431 PT2

▪ Ryobi RLM 36X41

▪ Stiga Combi 43 AE

▪ Viking MA 339