Vead, mida fassaadi renoveerimisel tehakse
kodus.ee
Aasta-kahe tagant tasuks olukord üle vaadata – kuidas fassaad välja näeb, võib-olla on mingeid pragusid sisse tulnud. | 123RF

Välisviimistluse valimisel tuleb arvestada materjalide omaduste ning nende hooldatavusega. Oluline on valida õige krohv ning korralik, kergesti hooldatav kivi.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i fassaaditoodete ja pahtlite tootejuht Marti Dengo selgitab, et kivifassaadide renoveerimisel on üks olulisemaid ohukohti õige krohvi valimine. „Kui aluspind on varasemalt krohvitud, tuleb kindlaks teha, kas aluskrohvid on lubja või tsemendi baasil. Kui tegemist on lubitsementkrohvidega, siis tuleb hinnata lubja ja tsemendi omavahelist suhet.“ Sellest lähtuvalt tuleb valida uute segude tüüp.

„Lupja liigitatakse kui pehmet ja nõrka ning tsementi kui tugevat sideainet,“ tõdeb ta. „Sellest tulenevalt puhas lubikrohv ja puhas tsementkrohv omavahel head ja vastupidavat naket ei suuda luua.“ Ta kinnitab ka, et kui tegemist on kivimüüridega, sobivad põhimõtteliselt kõik variandid, kuid piiranguid võib seada see, milline on soovitud lõpptulemus – näiteks kaasaegse struktuurkrohvi alla lubikrohviga tasandust teha ei saa.


Lubi ja tsement on erinevad
 

Põhilised vead, mida fassaadi renoveerimisel tehakse, on Dengo sõnul materjalide valikul ehk hakatakse varasemalt lubikrohvidega tehtud fassaadi renoveerima tsementkrohvidega ning tagatipuks värvitakse fassaad üle näiteks dispersioonvärviga, mis on suure difusioonitakistusega ehk veeauru jaoks väga tihe. „Lõpptulemuseks hakkavad krohvikihid koos värviga seinast maha kooruma,“ teab ta. „Teine variant on see, et kasutatakse lubi- või lubitsementkrohvide peal väga tugevaid tsementkrohve.“ 
Kuna niiskus jääb mingil määral selle tsementkrohvi taha kinni, siis hakkavad alumised kihid aja jooksul pehmeks minema ning tulemuseks on taaskord suurte tahvlitena alla kukkuv krohv. 
Lubja puhul on väga oluline karboniseerumise protsess: lupja sisaldavad tooted reageerivad õhus oleva CO2-ga ning muutuvad selle tagajärjel aastatega aina tugevamaks ja kõvemaks. „Selle protsessi saab lubikrohvi jaoks võimatuks teha neid just nimelt tihedate fassaadivärvide või tugevate tsementkrohvidega kinni kattes.“

Fassaadikivi või krohv?
 

Krohvifassaad on Balti Vara Fassaadid OÜ turundus- ja projektijuhi Tambet Türki sõnul soodsam lahendus ning kui tegemist on suure mahuga, siis on hinnavahe märkimisväärne. „Marmoroc on kindlasti kallim ning kulust enamuse moodustab töömehele makstav tasu,“ tõdeb ta. „Kui võrrelda krohvi kiviga, on oluline materjali paksuse vahe – kivi on massiivsem ja raskem.“ Ta lisab, et vahe on ka töömahus ning viimistluses. „Kivi plussiks on aga kindlasti näiteks see, et tööd saab teha läbi hooaja – vahet ei ole, sadagu või vihma,“ märgib Türk. Krohvifassaad on selles osas oluliselt kapriissem. Ka rõhutab ta kivifassaadi eelisena kerget hooldatavust – seda võib lihtsalt survepesuga üle lasta. Krohvipind vajab aga mingi aja tagant värvimist ja kohendamist. 
Aasta-kahe tagant tasuks olukord üle vaadata – kuidas fassaad välja näeb, võib-olla on mingeid pragusid sisse tulnud.

Türki sõnul on krohve olemas peamiselt kaht liiki – mineraal- ja silikoonkrohv. „Viimane on elastsem ja ka ilmastikutingimustele paremini vastupidav,“ selgitab ta. „Samuti puhastub see paremini – tavaline vihmavesi aitab fassaadi puhtaks pesta.“

Allikas: TM Kodu&Ehitus