Värviline maailm mustvalges toas
Anna Lutter (teostus: Algo Eskla)
Kodu & Aed
Köögiga mängumaja uks avaneb narivoodi jalutsi poolt. | Anna Lutter

Ükski lastetuba ei ole liiga väike. See on täpselt nii lai ja nii kõrge või madal ja kitsas, kui üks pisikene inimene seda parasjagu ette kujutab. Kahtlemata on lapse loovusele toeks toa sisustus ja mööbel, mis tema mängudes ja tegemistes saavad miljon uut väljundit – üks suur inimene ei oska lastetuba planeerides selliseid asju alati ette näha. Nii otsustasime oma kahele pojale luua vaid lastetoa eriti läbimõeldud, multifunktsionaalse ning fantaasiale avatud põhja. Nagu asulale luuakse detailplaneeringut. Üks-kaks-kolm ja läks! 

 

Paar aastat oli see tuba olnud meie esimese poja Pääreni ainukäsutuses. Ühel hetkel sai Päären endale venna Pelle, kes kasvas – ootamatult kiiresti – suureks, ja meil tekkis tunne, et nüüd oleks küll paras hetk mitmuslikus vormis esitletavast „lastetoast” ka päriselt laste tuba teha. 

Ainsateks piirideks seadsime tingimused, et juba varem toas olnud sisseehitatud liugustega mahukas kapp jääb alles ning tuba ei saa laieneda seinte, lae ega põranda arvelt. Seega oli kohe alguses selge, et kahe eraldiseisva voodi paigutamine tuppa rööviks enamuse mänguruumist. Nii otsustasime nari kasuks. Toa ühes seinas jooksevad pikalt radiaatorite torud ja tundus mõistlik nari just sinna paigutada – nii jäävad inetud torud voodi sisse peitu. Ainuke miinus sellisel lahendusel näis olevat asjaolu, et voodi tuleb teha üpris kitsas (60 cm), sest akna ja seina vaheline kaugus just nii palju voodi laiuseks välja andis. Otsustasime siiski projektile alla kirjutada, sest ennast teades tüdinen ma ruumikujundusest kiiremini, kui lapsed kasvada jõuavad. Järgmiseks võime välja mõelda midagi juba suurematele poistele. 

Pääreni toas olnud kööginurk oli poiste suur lemmik, seega pidi ka laste ühine tuba ühe sellise mahutama. Ja kuna voodi ehitamiseks juba läks, siis otsustasime voodit pisut pikendada ning selle parempoolsesse alumisse nurka mahutada ukse ja aknaga mängumaja. Mängumajja peitsime pisikese mänguköögi. Maja aken avab võimaluse nii poe- kui ka nukuteatrimänguks. Toa kasutuse käigus on selgunud, et üheaastase lemmikuks on hoopis mängumaja mõnusalt kääksuv uks. 

Nari ülemisele korrusele pääseb läbi alumise korruse voodi jalutsi, siit saab ennast mõnusalt üles vinnata mööda seina kulgevat redelit pidi. Ülemine korrus on alumisest mängumaja jagu pikem ning nii jääb madratsi ette ka umbes 70 cm pikkune ala, kuhu Päären saab oma väikeste legomeestega mõnikord noorema venna usinate käte eest peitu pugeda.

Ehkki olen tavaliselt tugevalt valge usku ning väikese ruumi avardamiseks oleks valge ehk olnud põhjendatum valik, andsin siiski järele ammusele soovile kasutada kuskil mustaks värvitud laudist. Otsustasin võtta riski ja värvisime kogu nari mustaks. Et ülejäänud ruum on helge ja valge, siis mõjub must ilmeka kontrastina. Oleme rahul!