Värvid, vineer ja 53 valgustit
Eve Veigel
home-decor-kitchen
Magamistoa ukseava katavad korteri vanimad detailid, vanad pesuruumi ja WC uksed, mis on puhtaks kraabitud ja siinile riputatud. Diivaniidee leidis Made ühelt Saksa isetegijate lehelt ja kohandas seda oma vajaduste järgi. | Juta Kübarsepp

See noore pere esimene ühine kodu on pakkunud rikkalikult koostegemise võimalusi ja on saanud pisiasjadeni tegijate enda nägu. Värvid, vineer ja omatehtud valgustid on kujunduselemendid, mis tervikliku mulje loovad. Kodu võitis konkursi „Kodu kauniks 2015” parim värvilahenduse preemia, 1500 eurot Vivacolorilt.

Made ja Teet on mõlemad kasvanud teadmisega, et isetegemine on võimalus, mida ei tasu käest lasta. Nii oligi neil esimest ühist kodu otsides põhimõtteks, et võimalikult palju peaks saama ise teha. 2012. aasta augustis jõuti siia, Lilleküla serva, kus kesklinn ja rohelus mõlemad kiviga visata. „Et tegu on koduga, sai selgeks mõne esimese minutiga,” meenutab Made. Nad olid juba varem selgeks mõelnud kriteeriumid, millele kodu vastama peab. Mõlemad mõtlevad nüüd tänuga Teedu vanematele, kes aitasid jagada vastutust panga ees, ja võimalusele kogu ehituse aja elada Made vanematekodus. „Muidu ei oleks me saanud omas tempos ehitada ja ise nii palju teha.” Sisse kolisid nad lõpuks alles kahe aasta pärast, 2014. aasta juulikuus. Praeguseks on kõik valmis, vaid kunst ootab veel seinale riputamist.

Ostuotsust mõjutasid nii kõrged laed kui ka võimalus planeeringut muuta. Vastsed korteriomanikud kontrollisid linnavalitsusest järele, milliseid seinu tohib maha võtta, ja korraldasid seejärel suured lammutustalgud. Õhtuks oli kogu korter üks suur ruum ja püsis sellisena ligi aasta, kuni põrandad said sirgeks ning juhtmed ja gaasitorud ühendatud. Made koostas arvuti abil korteriplaani koos mööblipaigutusega. Kohe otsustati, et kuna kõik kolm akent avanevad edelasse ja talvel päikest õieti sisse ei paista, tuleb ruum kujundada võimalikult hele. Nii said seinad kõikides ruumides peale vannitoa valged. Suvel on siin see-eest võimalik imetleda hingematvaid loojanguid Hipodroomi kohal.

Omavahel jõudis paar kõiges üksmeelele. „Peamine vaidluskoht oli, kuhu ja kui palju on vaja pistikuid. Mul oli neid vaja maast laeni ja nii saingi. Muus osas sujus koostöö harmooniliselt ja suuremate vaidlusteta,” kiidab Made kaasat. Sõprade abiga valas Teet põrandaid, tegi torutöid, paigaldas elektrikaableid ja kipsplaate. Ainult plaatimisel, epopõranda tegemisel, elektrikilbi kokkupanekul ja gaasitöödel kasutasid nad professionaalide abi. Made käis seltsiks ja pani vahel isegi käe külge: toppis soojustust karkassi vahele, hoidis kipsplaate, koristas. Aga tema peamiseks ülesandeks oli tegeleda plaani, kontaktide leidmise ja eelarvega ning leida sooduspakkumisi: „Suurema osa ajast nuiasin Teedult infot, mis töö järgmiseks tuleb ja keda-mida selleks vaja on,” naerab ta nüüd, kuidas kogemuste kaudu tulid hinnalised teadmised, millises järjekorras ehitusprotsess tegelikult kulgeb.

„Algul püüdsime kaasata ka sisekujundajat, kuid koostööks ei läinud ühegagi,” tõdeb Made. Lõpuks tegid nad kõik otsused ise, kogudes ideid ja infot internetist. Lapsepõlves mõtles Made küll ka sisekujundaja ametile, aga on hariduselt nüüd keskkonnakorralduse magister. Harjumusest vaatab ta siiani lemmikblogisid ja kogub pilte headest ideest. „Uskumatult palju tekib isetegemisideid,” kinnitab ta. Algul soovisid noored põrandaile täispuitu, kuid töö lihtsuse huvides valisid lõpuks tammeparketi. Esiku- ja vannitoapõrand said aga vastupidava epokatte. „Mulle ei meeldinud mõte põrandaplaatide vuugivahedest. Uurisin alternatiive ja leidsin epopõranda, mis võib epolaki all olla ka läbipaistev.” Nii saigi Teedu tööks valada õigete kalletega põrandad, et need hiljem lakkida.

Vannituba sai kõige lihtsamad valged plaadid vaid märgalale. „Dušinurga seina tahtsin midagi efektset, aga et mulle ei meeldi korduv muster, otsisin lapitekistiilis plaate. Leidsin ka, kuid tollal oleks nende tellimine läinud väga kalliks.” Seepeale tuli Made ema Meeli leidlikule mõttele maalida ise sobivaid pilte keraamikavärvidega. Nii sisustasidki nad sügisõhtuid plaatide värvimisega ja jõuluks olid need ka seinas. „Ema tsiteeris osavalt kuulsat kunsti, mina keskendusin piltidele, mis mind ennast kõnetasid,” kirjeldab Made motiivivalikuid, millega sai vannituba kordumatu seina, nii et võib pestes end vahel kauaks mõnulema ja pilte imetlema unustada.

Värvid ja valgus

Uksed on isikupärased detailid, mis võivad ka üllatada, nagu siinne välisuks, mis on kirkalt kollane. „Ma armastan kollast! Kui uks lõpuks valmis sai, helistati mulle ja küsiti ettevaatlikult, kas ma ikka tean, kui kollane see on,” naerab Made, kes rõõmust jalalt jalale keksis, kui uks ees oli. Kõik siseuksed on ruumisäästmiseks muudetud lükandusteks. Ka vannitoas on mattklaasist lükanduks, mis sedavõrd päevavalgust annab, et alati polegi tuld vaja. Madel on tõeline kirg valgustite vastu: „Neid ei ole kunagi liiga palju. Neil kõigil on oma eesmärk ja ma naudin valgustite loomise protsessi.” Kasutusel olevaid pirne luges ta kokku vähemalt 53, lisaks kaks valgusketti. „Mul on veel nii palju valgustimõtteid, mis siia koju ilmselt enam ei mahu. Ja elektriarvele tuleb ka mõelda,” naerab ta.

Vineer võidutseb

„Vineer on imeline materjal,” kiidab Made, kes veenis Teetu, et vineeriga tuleb katta magamistoasein ja köögi töötasapinna tagune. Vineerist on ka vannitoa valamulaud, hulk riiuleid, diivan, esiku- ja vannikapp. Made joonise järgi valmistas Teet telerialuse ja ka diivani. Mõlema jaoks telliti õiges mõõdus materjal, mis joonise järgi kohapeal kokku pandi. Diivanipatjade poest toomise asemel paluti aga sõpradel soolaleivaks lillede asemel padi tuua. „Nüüd on meil värvikas kollektsioon, igal padjal oma lugu ja päritolu. Õhtuti istume nagu sõprade keskel!”

Et kõik on tehtud hingega, tabas noori sisse kolides ka väike nukrusenoot, kuna nad ei saa pere kasvades alatiseks siia jääda. Praegu aga naudivad nad oma esimest ühist kodu ja ootavad juba põnevusega aega, mil saavad koos järgmise ettevõtmise kallale asuda.

Kommentaar: konkursi "Kodu kauniks" kodužürii liige Jaana Pärn, AS Tikkurila turundusjuht:

„Põnev on näha, kuidas vaid ühe erksa tooniga saab interjööri tervikuks siduda. Kollast tooni on vahvalt ja ootamatult kasutatud detailides ning see käekiri on läbiv kogu korteris ning pea kõikides ruumides. Palju mööblit on tehtud oma kätega ning ohtralt kasutatud vineer loob hubase ja sooja tunde. Oskuslikult kasutatud värvilaik paneb elamise särama!“

Kolm küsimust perele: vastavad Made ja Teet

Millega enim rahul olete?

Väga mõnus etapp oli vannitoa plaatide maalimine. Tegime seda emaga mitu kuud igal vabal hetkel ning see oli nii teraapiline ja meeldiv töö. Eriti tore on plaate nüüd dušši võttes imetleda. Kõige rohkem oleme rahul epopõrandaga. Seda oli oli mugav ja kiire paigaldada ning igapäevases kasutuses on see osutunud väga vastupidavaks ja lihtsalt hooldatavaks. Epolaki kihi alt läbi paistev betoon on eriti äge! Seda tahame kindlasti ka oma järgmisesse koju.

Mida teisiti teeksite?

Muudaks vaid pisiasju: valiks võimsama õhupuhasti, liigutaks mõnda pistikupesa. Oleksime võinud ka linna keskküttest loobuda ja autonoomsele gaasiküttele üle minna ning enne meid paigaldatud plastaknad uuemate, vaiksemate ja funktsionaalsemate vastu vahetada. Aga üldiselt planeerisime nii korralikult, et ei ole tundnud soovi midagi teisiti teha.

Mida soovitate teistele kodurajajatele?

Soovitame enne põhjalikku detailset planeerimist manada silme ette terviklik visioon lõpptulemusest, mõelda läbi kõik vajadused, tehnilised lahendused, sisekujundus ja kindlasti eelarve. Hinnake realistlikult oma aega ja oskusi, sest on hulk olukordi, kus ise teha ei ole mõistlik. Kehtib reegel, et kõik, mis ise tehes võidad rahas, kaotad ajas – ja vastupidi. Planeerige töövoogu: ise objektijuhiks olles peab teadma, millal miski tehtud peab olema. Muidugi soovime julget pealehakkamist. Ärge kartke sõpradelt ja nende sõpradelt abi ja nõu küsida. Eriti meelsasti aitavad kaasa mõelda need, kes on seda kõike juba ise teinud. NB! Isetegemine on krooniline haigus, millesse nakatunu tõvest