Tervistav õhupallilill - juurköögiviljast lõikelilleni
Jüri Annist
Suureõieline laikellukas igati pilkupüüdev aiataim. | Shutterstock

Selle mitmekülgse lille juurestik on lihakas, sarnaneb kuulsa ženšenni omaga. Taimel on palju tervistavaid omadusi ning teda kasutatakse ka juurköögiviljana. 

Suureõieline laikellukas – Korea köögis ja meditsiinis (aga ka Hiina ja Jaapani omas) laialt kasutatavat doraij’d võib aga probleemideta oma aias kasvatada. Doraij on suureõieline laikellukas Platycodon grandiflorus, kelle kodumaaks on Korea, Hiina, Jaapan ja Mandžuuria. Tegemist on väga külmakindla püsikuga, keda korealased kasvatavad lausa juurköögiviljana.

 

Söödavad juured ja lehed
 

Laikelluka juurestik on lihakas, pildil sarnaneb see kuulsa ženšenni omaga. Juuri kogutakse vähemalt kolme aasta vanustelt taimedelt. Neid tarvitatakse värskelt või kuivatatult eelkõige suppides, aga ka salatites ja magustoitudes.
Osa asjatundjaid väidab, et värsked juured on toksilised, teised on samavõrd kindlad, et juuri ei pea söömiseks tingimata keetma. Igatahes valitseb üksmeel selles, et laikelluka ülemisi, noori lehti kõlbab pruukida igal viisil ning keedetuna on juured täiesti suupärased.

 

Ravitee mitme häda vastu
 

Idamaade ravitsejad tarvitavad doraij’d eelkõige hingamisteede haiguste korral. Kuivatatud juurtest valmistatud tee kergendab hingamist, lahtistab röga, alandab vere suhkru- ja kolesteroolisisaldust. Veidi kahtlasem on väide, et pärast kolmekuulist teejoomist on saadud lahti astmast. Igatahes on laikelluka juurtes moodsate analüsaatoritega tuvastatud mitmeid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, mille tervistavaid omadusi keegi ei vaidlusta.
Teed soovitatakse teha nii: võta sobiva suurusega pann, pane sinna 20 g peenekshakitud kuivatatud juuri, lisa 750 ml vett ja keeda tasakesi ilma kaaneta, kuni alles on jäänud 500 ml vedelikku. Joo jahutatud keedus söökide vaheaegadel 3 korraga ära.

 

Aiailu jagub 
 

Teisalt on suureõieline laikellukas igati pilkupüüdev aiataim. Sa võid teda külvata seemnetest või osta aiaärist istikuna. Leia talle päikeseline kasvukoht ja märgista see kindlasti ära. Asi nimelt selles, et laikellukas on sedavõrd laisk, et enne jaanipäeva ei suvatse ta ennast kasvamisega suurt vaevata. Seejärel teeb ta kuu ajaga valmis kimbu põlvepikkusi varsi, kasvatab neile külge hulganisti keni külmrohelise tooniga lehti ja hakkab nende tippudes täis puhuma kantidega ilmestatud õiepungapalle.
Juuli lõpus avanevad need, vaat et plaksuga, kellukjaks õieks. Sellest ka ingliskeelne nimi balloon flower. Olenevalt sordist on õied valged, helesinised, roosad või lillad.

Ära laikellukaid asjata häiri – nende lihakad juured tahavad rahus kaalu koguda. 

10 tervisetaimest saad lisaks lugeda siit.