Soe terrassile: kas panna elektrikiirgur või gaasisoojendi?
TM Kodu & Ehitus/kodus.ee
Soojendi aitab terrassil ka jahedamat õhtut nautida. | Shutterstock

Kevad ei taha kuidagi saabuda ja Eestimaa suvigi kipub olema pigem külm ja vihmane - ent terrassil istuda tahaks. Ajakiri TM Kodu ja Ehitus vaatleb erinevate soojusallikate plusse ja miinuseid.

Kui suvesooja ei jagu, teeb elektri- või gaasisoojendi aias või rõdul olemise hulga mõnusamaks. Soojendi ostmisel tuleb lähtuda soojendatava ruumi suurusest ja vooluühenduse olemasolust. Enamus soojuskiirgureid sobivad õue, kuid mitte kõiki ei saa kasutada näiteks väikesel klaasitud rõdul.

Kaubandusvõrgus leidub terve hulk aeda ja rõdule sobivaid soojendeid. Selle ostmisel tuleks teada soojendatava ruumi suurust ja seda, kas seal on tuuline (avatud rõdu, terrass). Tasuks ka uurida erinevate soojendite kasutamise ja kasutusohutuse eripärasid. 
Soojuskiirgureid on saada ehitus- ja aianduskauplustes, elektrikauplustes, supermarketites ja internetipoodides. Hinnad võivad olla äärmiselt erinevad: lihtne infrapunakiirgur võib maksta 30 €, gaasikiirgur 300 € ja mitmekülgsete kasutusvõimalustega (mp-mängija, ekraan) siirdatav infrapunakiirgur lausa 1500 €. 
Tänu terrassisoojenditele saab õues või rõdul mugavalt istuda ka jahedamatel päevadel. Et kiirgur suunab soojust, võib aias istuda ka pilvise ilmaga. Soojendite hooaeg võib alata juba lihavõtete ajal ja jätkuda veel novembriski. Rõdude klaasimine on tänapäeval tavaline, kinnisele rõdule sobib hästi näiteks elektrikiirgur. 
Soojendid võib jaotada elektri- ja gaasikiirguriteks ning paigaldamise järgi statsionaarselt paigaldatavateks ja siirdatavateks. On ka mudeleid, mida saab kas alaliselt kinnitada või ühest kohast teise viia. 
Kui elektrikiirgurid sobivad üldjuhul nii kinnisele, klaasitud rõdule kui ka välja terrassile, siis näiteks vedelgaasil töötavat kiirgurit ei tasu väikesel klaasitud rõdul kasutada. Gaasikiirgur vajab töötamiseks hapnikku ja kui seda kasutatakse väikesel suletud rõdul, pole inimestel endil seal võimalik viibida. Terrassil või aias on aga vedelgaasil töötav soojendi omal kohal, pealegi saab selle asukohta soovi korral kergesti vahetada.  
 

Gaasisoojendite head omadused


Terrassisoojendi on lihtsalt kasutatav ja kauakestev soojusallikas. Elektrikiirgur lülitatakse sisse kas lülitist või ühendatakse pistik pistikupessa. Toitejuhe on tavaliselt 2–5 meetri pikkune, nii et soojendi ulatub laua kõrvale, isegi kui pistikupesa on veidi kaugemal seinal. 
Vedelgaasil või petrooleumil  töötavatel soojenditel on sageli piezo-süüde nagu gaasigrillidel. Soojendid peavad vastu palju aastaid, kui nendega hoolikalt ringi käia. 
Gaasisoojendi on eriti hea sel juhul, kui soojust tahetakse saada kiiresti ning ühtlasi soovitakse nautida elava tule leeki. Mudelist sõltuvalt võib soojendil olla leegivalveseade ja CO2 andur, soojendit saab väga kergesti ühest kohast teise tõsta või seinale riputada. 
Ühel mudelil on keraamilised elemendid, seade ise töötab vedelgaasil. Gaasisoojendite küttevõimsus on 600–4200 W, gaasikulu on maksimaalselt 326 grammi tunnis. 
Gaasisoojendit kasutamisel siseruumides tuleb arvestada sellega, et seadmest eraldub veidi niiskust. Petrooleumil töötav soojendi ei anna välja peaaegu mingit lõhna ega niiskust.
Petrooleumisoojendi kütab ruumi kiiresti üles. Seadmel on  ümberkukkumisandur, patareisüüde ja kontrollitud põlemine. CO2 andur peatab põlemise kohe, kui õhu süsinikdioksiidi sisaldus muutub liiga suureks. Kui sissehingatavas õhus on liiga palju süsinikdioksiidi, võib inimene tunda end väsinuna ja töötempo langeb, halvemal juhul võib see muutuda isegi eluohtlikuks. Seadme küttevõimsus on 2700 W, kütusepaak on 3,8-liitrine ja kütust kulub 0,225 kg tunnis. 
Suurde aeda ja suure peo puhuks võib mõelda ka gaasikamina hankimisele. Kamin loob meeleolu ja selle küttevõimsus on 8,5 kW.

 

Lihtsad ja head elektrikiirgurid

 


Terrassi või rõdu on kõige lihtsam soojendada elektrikiirguriga, mis võib hinna ja kvaliteedi suhte poolest olla igati hea ost. Väikese, odava, statsionaarse kinnitusega soojendi saab mõnekümne euro eest, aga suur siirdatav seade võib maksta ka kümme korda rohkem. 
Elektrikiirguri jaoks peab kasutuskoha läheduses olema maandatud pistikupesa. Kauplustes on saada väga palju mudeleid. 
Elektrikiirgurid on tavaliselt infrapunaseadmed. Infrapunakiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on nähtava valguse lainepikkusest suurem ja mikrolainekiirgusest väiksem. Päikeselt maale jõudev lühilainekiirgus on peamiselt infrapuna- ehk soojuskiirgus. Terrassisoojendi võib olla infrapunakiirgur ja selle kütteelemendiks võib olla näiteks süsinik-, halogeen- või kvartselement. 
Infrapunakiirgur soojendab üldjuhul inimesi, mitte õhku. Seadet on meeldiv kasutada, kuna see soojendab kiiresti ja sageli ka tõhusalt. Soojendav mõju on tunda kohe, kui seade sisse lülitatakse. Infrapunakiirgus võib olla lühikese või keskmise lainepikkusega. Lühilainekiirgusel töötav kvartselemendiga soojuskiirgur on asjatundjate sõnul päris efektiivne seade. 
Selles seadmes on kasutusel lühikese lainepikkusega infrapunatehnoloogia. Seadme küttevõimsus ja kasutegur on heal tasemel. Soojendi saavutab täisvõimsuse mõne sekundiga ega kuluta energiat ümbritseva õhu soojendamisele. Tuul selle mõju ei nõrgenda. 
Näiteks väikese kvartselemendiga soojuskiirguri Heatlight saab paigaldada peaaegu igale poole – seinale, lakke või isegi markiisi alla. Soovi korral saab kiirgurit juhtida taimeri ja liikumisanduriga. Selle kaitseklass on IP55. Seadme ja soojendatava objekti vahel peaks olema umbes poolemeetrine ohutusvahe. 

"Võimsust planeerides arvesta, et väikesele verandale piisab 1,5-kilovatisest seadmest, keskmise suurusega terrassile 3-kilovatisest soojendajast. Mitte ükski seade ei küta soojaks kogu aeda või ka näiteks kahekümneruudust tuultele avatud terrassi. Vajadusel tuleb soetada mitu seadet ja paigutada need terrassi eri otstesse, et suunata kiirgus soojendatavale alale eri külgedest. Kui rõdu või terrass on tuulevarjus, piiratud seina või kaetud markiisiga, siis piisab enamasti ühest soojendajast," soovitab Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull.


 

Artikli märksõnad