Rooside valik ja hooldus: 20+ väärt nõuannet aiapidajale
Alari Suurmets
TM Kodu & Ehitus
Lummav roosiaed püüab pilke ja ergutab meeli. | Alari Suurmets

Tegelikult pole roosid oma nõudmistega üldsegi mitte kõrgklass – vastupidi: nad on hämmastavalt vähenõudlikud ja visad. Ääretult tublid õitsejad, vähenõudlikud, kuid suursugused iludused, mis sobivad igasse aeda. Juhul, kui soovite oma suvises aias näha pidevalt õisi, soovitan teile roose. Ei ole vahet, millist värvi eelistate, kindlasti leiate meeletul hulgal erilise sorte enda aeda. Hoiatan, et kui aeda tuleb roos, on teil neid varsti väga palju. Seda enam, kui kasvatamine õnnestub.

Rooside valik

Meil saada olevad roosid on enamasti silmatud alustele. Vähesel määral müüakse ka omajuurseid roose. Silmatud roosidega võrreldes on omajuursed roosid tihti õrnemad ja talvituvad halvemini.

Soovituseks rooside valikul:

*Kui armastate suuri ja klassikalisi roose, peaksite valima oma uued lemmikud teehübriid-rooside hulgast. Nemad kasvatavad läbi hooaja suuri õisi ühe-kahe-, vahel ka kolmekaupa oksal.

* Eelistades aga rikkalikku roosipilve, soovitan kobar- ehk polüantroose. Nemad rõõmustavad rohkete õitega ühel võrsel läbi hooaja.

* Hinnates aga pindakatvate rooside ilu, on hea valik kääbusroosid või pinnakatteroosid. Pinnakateroosid võivad heal hooajal moodustada meetrise läbimõõduga laigu. Õied on väiksed ja kobarates.

* Kes hindab klassikalist ilu, neile on parimaks valikuks Inglise roosid. Need iludused on väga väärtuslikud ja õied on tihedalt täidetud. Enamus sorte lõhnab jumalikult.

* Külmakindlate rooside soovijatele soovitan pargiroose. Kõrgused 1–3 m ja peaaegu hooldusvabad roosipõõsad on garanteeritud.

Ostame roosiistikuid

Tegelikult on roos ikkagi roos, sõltumata sellest, millisesse rühma ta kuulub. Roosiistikuid on kevadeti saadaval väga palju. Soovitan valida väga tugevad ja korralike võrsetega istikud. Pakkumisel on paljasjuursed, kiletuutus ja konteinertaimed. Kõik variandid on head, kui oskate toime tulla. Valige täpselt see variant, mis tundub teile hea ja sobilik.

Kui olete alles algaja, on väga hea valik korralikult juurdunud potitaim. Soovitan aga katsetada ka kevadel eripakkumisele tulnud, karbis müüdavate paljasjuursete roosiistikutega. Kui olete ostnud paljasjuurse taime, jätke meelde, et enne istutamist tuleks sellist roosihakatist leotada 2–4 tundi vees ja alles seejärel istutada. Tõsi: sordiehtsat roosi ei pruugi te neist karpidest saada, aga väga kauneid roose leiab nende seast küll.

Kasvukoht ja tingimused

Roosid on väga vähenõudlikud, eelistavad päiksepaistelist, avatud kasvukohta. Oluline on, et tuul pääseks roosipõõsaste vahel liikuma. Korralik õhuliikumine hoiab roosipõõsad terved ja tugevad. Mulla suhtes ei ole roosid nõudlikud – kasvavad hästi tavalises aiamullas. Liiga raske mulla puhul võite istutamisel juurde segada natuke turvast või komposti.

NB! Roosiistik tuleb alati istutada mulda nii, et silmamiskoht jääb mõned sentimeetrid mullapinna alla. See kaitseb põõsast talvel ja isegi kui maapealne osa hävib, võib põõsas kasvatada uued võrsed mullapinna alt.

Hooldus

Kõige olulisem, nägemaks kauneid õisi, on oskus roose õigesti lõigata.

Soovitusi rooside hoolduseks:

* Eemalda väga peened ja niitjad oksad, võrsed, jättes kasvama väga tugevad oksad. Kevadel, kui roosid talvekatte alt välja puhastate, lõigake maha talvekahjustunud võrsete osad ja jätke põõsale 2–3 tugevat vart. Korralik lõikus ja õige lõikus tagab ilusad õied.

Lõikamisega tuleb ronirooside puhul olla ettevaatlik. Roniroosid painutatakse talveks maha ja ei lõigata, kuna paljud roniroosid õitsevad eelmise aasta võrsetel.

* Eemalda regulaarselt äraõitsenud õied – see tagab jällegi parema õitsemise. Roosid õitsevad lainetena: kui põõsas on esimest korda hooajal õitsenud, lõigake õitsenud õied ära. Võib lõigata ka rohkem, et soodustada uute võrsete arengut ja õitsemist.

* Väetage. Kindlasti tasub roose väetada roosidele mõeldud väetisega. Väetist, mis sisaldab rohkem lämmastikku, tuleks anda pigem kevadel ja suve alguses. Sügisepoole tuleb roose toetada väetisega, milles palju fosforit ja kaaliumit – see soodustab võrsete puitumist.

* Kuival suvel kastke – korralikult, aga harva.

* Pikad ja soojad sügised hoiavad roose kaua õites. Eemaldage õied septembris, et roosipõõsad hakkaksid valmistuma talveks. Õitsemine kurnab ja vähendab võrsete puitumist. Puitumata võrsed ei talvitu.

* Mullake muld roosipõõsaste ümber sügisel. Ärge katke roose enne, kui püsivad miinuskraadid nii ööl kui päeval on saabunud. -10–15 kraadine külm ei tee lühiajaliselt, 1–2 nädalat enamasti mitte midagi halba. Tegelikult on rooside suurim vaenlane ülehoolitsev pererahvas, liiga märg sügis ja sulailmadega talv. Üha vähem juhtub seda, et roosid külmuvad. Pigem nad lihtsalt ei talu seda lõpmatut sügist ja niiskust.

* Ärge alustage rooside katmisega kohe, kui esimesed öökülmad kohal. Kaetakse alles siis, kui temperatuur nii päeval kui ööl on miinustes. Liiga varajane talvekate soodustab seenhaiguste ja mädanike teket.

NB! Rooside talvekate peab olema kuiv ja õhuline. Müüakse spetsiaalset talveturvast, mis ei märgu. Märg talvekate soodustab hallituste ja mädanike teket ja võib mõjuda roosipõõsale hukutavalt.

* Paljud ei soovita roosipõõsaid vastu talve tagasi lõigata. Oma kogemusest võin öelda ,et soovitus peab paika. Võite lõigata, aga ei pea. Iial ei tea, milline talv tuleb ja kui palju võrseid külmub.

Mis ja kes ohustavad roose?

* Roose kimbutavad vahel roosirooste ja seenhaigused. Nende vastu aitab raudsulfaadiga pritsimine. Aianduskauplustes leidub ka spetsiaalseid vahendeid.

* Vahel, kuival suvel kimbutavad roose ka lehetäid ja kedriklest. Nendest saate lahti, kui dušitate roose. Kedriklesta puhul kindlasti on ka lehtede alt dušitamine vajalik. Kedriklest ei armasta vett.