Roosiaiaga taluhäärber kauni Aavoja kallastel
Tiina Tammet
Kodu & Aed
rosegarden
Triinule meeldivad mitmevärvilised roosid. Pildil sort ’Papageno’. | Tiina Tammet

Võsast ja prahist puhastatud kauni Aavoja kallastel sündis uuena nii vana taluhäärber kui kogu ümbrus.  Uue hingamise pälvinud talukoht pälvis võistlusel „Kodu kauniks 2016” parima maastikuaaia preemia – 1500 eurot Husqvarnalt.

 

Kes: Triinu Kaldoja, Tarmo Kaing, tütred Natali ja Katerine

Kus: Ülejõe küla, Anija vald

Mis: 2,5 hektarit lookleva Aavoja kallastel

Tingimused: savika pinnasega kõrged ojakaldad, metsaäärne rahulik paik

Kaheksa aastat tagasi Kehra asustuskärast kaugemale kodu otsides leidsid Triinu ja Tarmo Vahevälja krundi müügikuulutuse. Esmapilgul ei tundunud koht üldsegi meelitav: osaliselt mahajäetud ja lagunevat elumaja ümbritses praht ning padrik, oja asukohta võis aimata madalamas osas kasvava pilliroo põhjal. Siiski oskas pere näha koha positiivseid külgi ning peidetud aardeid. Krundil olev veekogu on ju suurepärane, palju võimalusi pakkuv maastikukujunduselement, samuti inspireeris kodu looma vana taluhäärber.

Oja dikteeris, silm juhatas

„Esimestel aastatel oli päris ropp töö kogu selle prahi ja risu eemaldamisega. Nüüd on hooldamine tunduvalt kergem. Ilma tänapäevase tehnikata ei kujuta seda tööd enam ettegi,” tõdeb Tarmo. Triinu lisab: „Tööd oli palju, kuid iga väiksemagi liigutusega muutus ilme kaunimaks ja see omakorda innustas tegutsema.”Krundi planeeringu tingis hoonete ja oja asukoht, kõik on siin oma perega mõeldud ja kujundatud. Kujunduskontseptsiooni lähtepunktiks saigi läbi krundi looklev Aavoja. Selle kaldad puhastati põhjalikult ning nüüd mõjub niidetav ala pigem kauni Inglise pargina. „Meile meeldib, et siin on ruumi, valgust ja avarust,” ütleb Triinu. See osa ongi kavas looduslikuma ilmega maastikuks jätta, kuid muru hooldatakse siin ikkagi korrapäraselt. Nüüd avanevad maja juurest mitu meetrit allpool asuvale ojasängile maalilised vaated. Vesi tuleb esile oma loomulikus voolavas olekus nii pildi kui helina. Aavoja keerud on krundile tekitanud paar saarekest, suuremale neist jäeti kasvama väike kasesalu. Üle loogeterohke oru teisel tõusval kaldal paistva püsililleklumbini pääseb romantiliste valgete sildade kaudu.

Eemalt ja ka majaaknast pilkupüüdvat püsililleala on Triinul kavas pisut laiendada, et suvises, muidu rohelises vaates pisut rohkem värvi oleks. Flokside, hostade, liiliate jt hulgi istutatud püsikute vahele on maha pandud ka kevadel tärkavaid sibullilli. Kaugel väikese laiguna mõjuv istutusala on tegelikult päris suur, lihtsalt tajumise mõõtkava on taustamaastiku suhtes optilises nihkes. Taimi on siia istutatud mitmete kümnete kaupa, samuti on maha pandud sadu sibulaid. „Kevadel on vesi kohati päris kõrge ja vool kiire. Suvel kipub madalam vesi vesikasve täis kasvama, ent sügavamates kohtades on mõnus supelda. Lapsed teevad seda koos sõpradega mõnuga suvi läbi.”

Vana ja uus kõrvuti

Kõrgel kaldal asuv elumaja on uuesti sündinud vana eeskujul. 1938. aastal ehitatud taluhäärberist oli ühel hetkel saanud Anija metskonna kontor ning hoone jagatud korteriteks. Elu majas aga hääbus ning sellega kaasnes ka maja lagunemine. „Püüdsime alles hoida, mis seda vääris – hoone põhikonstruktsiooni, välisilme ning sisekujundust täiendavad vanad korstnaosad ja teisele korrusele viiva trepi. Kolisime poolvalmis majja juba paar aastat pärast krundi ostmist 2011. aastal. Väiksemaid töid jätkub veel praegugi, ent oleme oma otsusega väga rahul. Endine elukoht Kehras on meile lähedal, seetõttu ei pidanud lapsed sisseharjunud keskkonda ega sõpru vahetama. Tallinn on tööl- ja vanemal tütrel ka kooliskäimiseks samuti piisavas kauguses. Mis aga kõige tähtsam: siin on otsitud vaikus ja rahu. Meeldivad naabrid loovad vajaliku kogukonnatunde,” räägib Triinu.

Põneva, ent siiani veel põhjalikumat korrastamist ootava abihoonena seisab õuel päris vana rehielamu – vana arhitektuuri austajatele tõeline maiuspala. Omal kohal üle saja aasta seisnuna ja üllatavalt hästi säilinuna annab see tunnistust vanade eestlaste sajanditagustest ehitusvõtetest ja elamiskultuurist. Kontrast uue ja vana, iidse, vajunud rehielamu ja värske värviga elumaja vahel toob esile pererahva hea tahte vanade väärtuste säilimisel ning loomingulisuse uue rajamisel. Ega siin päris kahekesi muidugi ei jõuakski toimetada, väga palju on abistanud vanemad ning lapsedki aitavad jõudumööda kaasa.

Avar päikeseterrass

Elumaja päikesepoolset otsa ehib suur terrass, kuhu avanevad ka maja lõunapoolsed uksed ning vaade rõdult. „Algul oli meil väike terrass, aga kuna armastame külalisi, siis palusin mehel ehitada see suuremaks, sellest ka terrassi liigendus ja erinevad tasapinnad. Muidu ei ole võimalik mugavalt ära mahtuda. Kõige rohkem oli meil siin 101 külalist, kui korraldasime enda juures suguvõsa kokkutuleku. Kõik jäid väga rahule ja me ei saanud arugi, et korraga nii palju inimesi oli – kõik hajusid suurel krundil ära,” kirjeldab Triinu avara terrassi saamis- ja kasutuslugu. Toreda kujundusvõttena tähistavad terrassi nurki istutussüvendid. Kevadel õitsevad siin magnooliad, suve teisel poolel on oodata kosmoste õidepuhkemist. Ka talvel on siin väga hubane.

Roosipeenrad ja aedviljamaa

Kuigi avar krunt pakub mitmeid võimalusi, ei ole palju tööd nõudvale aiandusele liigset rõhku pandud. Siiski ei ole ükski häärber täiuslik ilma ilu- ja tarbeaiata. Mõistliku valiku tulemusel on olemas kõik vajalik nii hingele kui ka oma aia viljade nautimiseks. Aia teepoolses osas on kujundatud perenaise hobina okaspuudega roosiaed. Rooside istutusalad on avatud õhu liikumisele ja valgusele – seda naudivad taimed väga ning õitsevad hea hoolitsuse all rikkalikult. „Maja poolt vaadatuna on ette istutatud madalamad, tahapoole kõrgemad sordid. Mu lemmikuks on kahevärviline roosisort ’Jubile Du Prince De Monaco’,” sõnab Triinu. Kaugemas krundiosas kõrgete puude vahelises soojas sopis asub aedvilja- ja marjamaa koos kasvuhoonega. Siin kasvab pikk rida vaarikaid, sõstra- ja tikripõõsaid. Kasvuhoones valmivad kurgid, tomatid ning supiroheline. Istutatud on ka mõned uued viljapuud, mis alles esimesi vilju maitsmiseks annavad, ning veel vähe katsetatud sammasõunapuud.

Kolm küsmust perele: vastavad Triinu Kaldoja ja Tarmo Kaing

Milline on aia parim koht?

Kahtlemata terrass. Aga ka saarel kaskede all on tore jalutada. Kui ilm võimaldab, siis naudime talvel veekogul uisutamist.

Kuidas nii suurt aeda korras hoida?

Sellele aitab kaasa läbimõeldud planeering. On suured murupunnad, mida saab tehnikaga hõlpsalt niita. Roosipeenar on meil kaetud killustiku ja selle alla peidetud kangaga, seetõttu vajab peenar vähem hoolt.

Millised on tulevikuplaanid?

Väiksemale saarele, kuhu pääseb üle idapoolse kaarsilla, on saabuval suvel plaanis rajada kogu saart kattev roosipeenar. Edasi vaatame jooksvalt, mis mõtted pähe tulevad.

KOMMENTAAR: Jaanus Vahesalu, aiažürii liige, Husqvarna Eesti OÜ tegevjuht:

„Vana ja unarusse jäänud talukoha taastamine on alati töömahukas, aga väga tänuväärt ettevõtmine. Siin on lisaks elamule uue hingamise saanud ka maaliline maastik ning tulemus on muljetavaldav tervik. Parima maastikuaia valimisel lähtusime mitmest asjaolust, kuid peamine oli see, kuidas on osatud näha maastiku seni varjul olnud võimalusi ning need esile tuua. Ojakallaste võpsikust puhastamisel, nende kujundamisel avatud pargiks, vaadete loomisel ning sidumisel kauniks koduümbruseks on perel olnud hea visioon ning proportsioonitunnetus. See tõi ka „Kodu kauniks 2016” parima maastikuaia preemia.”


 

Artikli märksõnad