Noore pere peatuspaik

Kersti Pikk
Diivan
01.05.2017
kodus home young family
Interjööri värvigamma – valge, hall ja tumesinine – kordub kunstnik Katrin Maaski maalidel. Valgustid pärinevad kaubamärkidelt Flos ja Artemide, diivanvoodi telliti Softrendi salongist. | Terje Ugandi

Elades nappidel ruutmeetritel, tuleb endalt küsida, mida ja kui palju asju sa tegelikult vajad ning kuidas sa ruumi kasutad? Kadriorus elav noor pere on vastused enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud ning neljaliikmeline seltskond mahub muretult 50 ruutmeetrile.

Kahetoaline korter asub 1930ndatel ehitatud majas Kesklinna ja Kadrioru piiril. Valgusküllase elutoa akendest avanevad vaated nii kiirustavale südalinnale kui ka Kadrioru rahulikule asumile. Suurepärane asukoht oli üks tugevamaid argumente, miks pärast mõningaid otsinguid eestiaegsesse kivimajja korter soetati ning põhjalik remont ette võeti. Asjaolus, et kahe pisikese toa ja eraldi köögiga korter oli mitukümmend aastat remondist puutumata, nähti samuti eelist – nii avanes võimalus kõik vastavalt oma soovidele ja vajadustele ümber kujundada.

Korterile parima funktsionaalse plaanilahenduse leidmiseks kaasati projekti sisekujundaja Marge Toomik. «Väikese ruumi kujundamisel on sisearhitekti abi hindamatu,» ütleb perenaine. Üheskoos arutati läbi, kus miski võiks asuda, kuhu saaks teha panipaigad ning kuidas tuua pisikesse ruumi avarus.

Kõik vanad vaheseinad võeti maha ja uue skeemi ülesehitamist alustati ühestainsast tühjast ruumist. Endisest köögist ja elutoast sai avatud ruum, mis täidab nüüd köögi, söögitoa, elu- ja magamistoa ülesannet. Natuke ruumi napsati elutoa tarvis ka endise magamistoa arvelt, kuhu kavandati lastetuba kahele väikesele tüdrukule. Pisikese riidekapi mõõtu olnud vannituba planeeriti suuremaks.

Kõige olulisemaks ülesandeks oli panipaikadele õige koha leidmine – valgete seintega ühte sulanduvad sisseehitatud kapid on «peidetud» nii esikusse kui ka laste- ja elutuppa. Varem suuremas korteris elanud pere kappidest ja garderoobidest puudust ei tunne. «Meil pole kunagi olnud nii palju panipaiku kui selles väikeses kodus,» muigab perenaine. Ka köögi seinakapid kavandati kõrge laeni välja, et oleks rohkem ruumi, kuhu asju panna.

 

Elamu pärineb 1930ndatest aastatest, kuid viimane korrus, kus korter paikneb, on ilmselt hilisem juurdeehitus kuuekümnendatest. Peale kõrgete lagede polnud siin algupäraseid detaile ega ruumilooliselt väärtuslikku, mida oleks tasunud säilitada või taastada. Korteri kujundusest aimdub siiski maja arhitektuuriga haakuvat kolmekümnendate funktsionalistlikku joont. Ajastule omaseid viiteid on profiiliga siseuste, ukselinkide ja põrandaplaatide stiilis.

Ehkki sellesse nimekirja sobiksid veel tapeedid ja tegelikult seda isegi kaaluti, otsustati seekord siiski rahulike valgete seinte kasuks (tagasihoidlik tapeet valiti vaid ühte seina lastetoas). Puhas valge loob helge ruumimulje ja sulatab kõik kujunduselemendid ühtseks tervikuks. Silmatorkavaim aktsent on kaunimustrilised tsementplaadid esikupõrandal, mis valiti välja esimese asjana ning mille ümber hakkas kujunema ülejäänud värvigamma. Peale põrandaplaatide õrna roheka tooni on interjööri toodud rahulik hall ning kontrastiks sügav sinine värv.

Kuna vaheseinte ja uste eemaldamisega jäi füüsilisi piire vähemaks, aitab tumesinine ruumi liigendada ja elavdada. Näiteks esikusse kavandati konkreetne tumedate seintega maht, mis peidab endas vannituba. Kaunis hallikassinine toon kordub veel väikestes detailides mööblis ja maalidel seintel.

Mööbliesemete seas on perenaise enda restaureeritud toole, Eesti tootjate Oot-ooti ja Softrendi pehmemööblit ning ajatut skandinaaviapärast sisustust. Kerged ja õhulised Stringi riiulid sobivad suurepäraselt raamatute hoidmiseks ja raamatukogu suurenedes saab riiuleidki lihtsalt juurde «kasvatada».

Helges interjööris on olemine kerge ja lihtne. Professionaali loodud plaanilahendus toimib ladusalt ja neli inimest ei tunne ennast väikeses kodus ei ebamugavalt ega kammitsetult. «Loomulikult seab napp ruum omad piirangud ning ilmselt siis, kui lapsed on suuremad, peame kolima, kuid praegu tunneme ennast siin väga hästi!» ütlevad omanikud. «Tulles siia märksa suuremalt pinnalt, oli paljudest asjadest vabanemine isegi kergendus. Väheste asjade keskel elamises on nii mõndagi rõõmupakkuvat.» Nii see ilmselt ongi. Väikeses kodus elamine on ennekõike elustiili küsimus.

 

Sarnased artiklid