Moodne talu vanas kiriklas
Kersti Pikk
Diivan
Valgustus muudab õueala suveõhtutel eriti atraktiivseks paigaks. | Dirk Linder

Londoni arhitektuuribüroo Studio RHE abiga renoveeriti tundlikult vana kirikla Suffolkis Inglismaal ja sellele lisati ajaloolisesse keskkonda imeliselt sulanduv ning samas kompromissitult moodne juurdeehitis.

 

19. sajandi alguses, 1820ndatel aastatel ehitatud pastoraat asub looduskaunis kohas Suffolki krahvkonnas Inglismaal. Uute omanike kätte jõudes kuulus punastest tellistest peamaja juurde veel kirev «seltskond» osaliselt mahajäetud ja erinevas stiilis abihooneid, mis olid erinevatel aegadel kasutusel põllumajanduslikul otstarbel.

Londonis tegutseva arhitektuuribüroo Studio RHE poole pöördusid omanikud sooviga vanad hooned renoveerida ning täiendada kompleksi moodsa juurdeehitisega. Valmis pidi saama nüüdisaegne, energiasäästlik ja paindlik lahendus, mis koondaks eluruumid, kontoripinna, fotostuudio, väikese seminariruumi ja galerii. Majapidamine pidi toimima ühelt poolt koduna, teisalt väljarenditava fotostuudio ja seminaride korraldamise paigana.

Keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik

Kuna eelarve oli piiratud, otsustati, et lammutatakse võimalikult vähe ning olemasolevaid konstruktsioone kasutatakse ära nii palju kui võimalik. Määravaks said jätkusuutlikud ja rohelised põhimõtted. Pärnapuudealleele avaneva vana maja tellistest esifassaad jäeti puutumata. Konstruktsioon, mis ühendab vanu ja uusi hooneosi, kavandati võimalikult õhuline ning sümpaatseid ehedaid materjale kasutades. Kui endine kirikla pakkus imetlemiseks segu kohalikest traditsioonilistest ehitusmaterjalidest – käsitsi valmistatud ja põletatud tellis, galvaniseeritud teras, ränikivi ning roheline tamm –, siis arhitektid lisasid tänapäevaseid materjale, nagu lamineeritud puit, teras, suured klaaspinnad, must tsink, betoon, naturaalne tammepuit ning keraamiline plaat.

Uus struktuur liitub ajaloolise rajatisega delikaatselt ja märkamatult – terasest ja liimpuidust kandekontruktsioonid on teadlikult eksponeeritud ning päevinäinud lookas tellismüür loob põneva kontrasti uue nurgelise arhitektuuri kõrval. Kunagisele pastoraadile mööda maanteed lähenedes aimdub üle vana hooneviilu uute kolmnurksete tsinkkatuste rütm. Nähtavale jäetud talade ja suurte klaaspindadega uusehitised jäljendavad tegelikult oma vormis ajaloolise maja proportsioone.

Siseruumid valguvad õue

Erinevate hooneosade vahele tekivad mitmed toredad sisehoovid, mis pakuvad varju nii tuule kui ka suvise palava päikese eest. Suveajal on võimalik stuudiote suured klaasuksed täies ulatuses lahti lükata ja siseruum valgub sujuvalt õue. Basseiniga välialale on kujundatud mitmest mööbligrupist koosnevad istumisalad. Kogu terrassimööbel pärineb Hispaania õuemööblitootjalt Kettal. Esindatud on tuntud disainerite looming: Jasper Morrisoni kollektsioon Park Life, Patricia Urquiola seeria Vieques ning Rodolfo Dordoni välimööbel Boma. Sumedatel suveõhtutel, kui appi tuleb läbimõeldud aiavalgustus, kujuneb välialast tõeliselt atraktiivne ajaveetmiskoht.

Põneva ilme on saanud ka siseruumid – erinevatest katusenurkadest tingituna pole tubades standardseid lagesid, uhkelt on esitletud kandvaid talasid ja puitlaudist. Interjööriski kohtuvad harmooniliselt uus ja vana. Moodne majapidamine Suffolkis on õnnestunud näide sellest, kuidas ajaloolist ja nüüdisaegset arhitektuuri on võimalik terviklikult ning huvitavalt ühendada.